IRO valitsemise ajal asutati 164 000 baltlast ümber. 1950. aastaks, kui IRO oma tegevuse lõpetas, suutis ta Teisest maailmasõjast põhjustatud pagulasprobleemi peaaegu lahendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et USAl oli tol ajal tegutsenud põgenikeorganisatsioonides määrav roll ning pagulasorganisatsioonide kaudu viidi ellu oma poliitilisi eesmärke. Läbitöötatud kirjanduse ja allikmaterjalide põhjal võib aga järeldada, et USA ei abistanud baltlasi pelgalt humanistlikel kaalutlustel, vaid Balti riikide põgenikke kasutati külma sõja algul Nõukogude Liiduga suheldes sageli manipuleerimisvahendina. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aasta Tõnu Tannberg Eesti okupeerimisega ja annekteerimisega 1940. aastal algasid Eestis (samuti teistes Balti riikides) nõukogulikud reformid. Moskva esmaseks sihiks oli hävitada Eesti sõjavägi, kelles nähti olulist takistust uue reziimi kehtestamisel
õpilastele selge eeskiri positiivsete käitumisilmingute tasustamiseks (ja vahel ka trahvimiseks negatiivse käitumise eest) punktide või talongidega ning seada sisse teenitud punktide premeerimiseks vahetamise kindel kord arvestusperioodi lõpus. Selle metoodilise süsteemi rakendamine nõuab õpetajalt küllaltki suurt ettevalmistustööd, preemiafondi asutamist ja haldamist ning õpilaste pidevat jälgimist ja nende üle arvestuse pidamist. Humanistlikel põhimõtetel rajanevad õpilaste distsiplineerimismeetodid sobivad isiksuslikest arenguhäiretest tingitud probleemse käitumise juhtudest ülesaamiseks. 1. Derikusi metoodika probleemse käitumise eesmärkide väljaselgitamiseks rajaneb hüpoteesil, et laste ebaadekvaatne kasvatus kutsub neis esile kas alateadlikult tähelepanu- või suurema mõjuvõimu otsingud, kätemaksusoovi või hoopis abitusetunde. Ebaadekvaatse käitumise ületamiseks tuleb esmajoones välja selgitada, milline neljast
Võib olla individuaalne leping ja kollektiivleping. Kollektiivlepingus seatakse õpilasrühmale antav tasustus sõltuvusse iga liikme käitumisest. Lepingu rakendamisel tuleb silmas pidada, et need oleks õpil jõukohased. Arvestuspunktide süsteem – süsteemi käivitamiseks tuleb õpilasele seletada, millise käitumise eest tasustatakse, premeerida selle ilmingutel punktide v talongidega ja kindlustada kogutud punktide vahetamine hüvedeks. Humanistlikel põhimõtetel rajanevad õpilaste distsiplineerimismetodid. Töö probleemsete ja isiklike arenguhäiretega õpilastega: üldpõhimõtted ja selleks kasutatavad tuntumad psühholoogilised konsultatsioonimetoodikad. Probleemseks käitumiseks nim normaalsest käitumisest hälbivat ülevalpidamisviisi. Probleemne käitumine on põhjustatud tõsistest hälvetest õpilase isiksuslikus arengus või emotsionaalses kohanemises
annaabi.ee 
