sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) d. Barokk; Klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism,
saj. · renessanss : periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) · barokk; klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning
saj II pool ja 16. sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) (3) barokk; klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning
saj (3) renessanss: periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus, tähistab taassündi, sest antiik (Rooma) võeti eeskujuks, periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (Itaalias 14-16 sajand), Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) (4) barokk; klassitsism - periodiseering 16-17. sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime, seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus,
annaabi.ee 
