metskanaks. Metsise jalad on kaetud karvataoliste sulgedega. Talvel jalgade sulestik tiheneb, lisaks kasvavad varvaste külgedele sarvliistakud, mis aitavad linnul libedatest okstest kinni hoida ja paksus lumes paremini joosta. Metsis kuulub veel looduskaitse alla, tänu tema arvukuse suurenemisele on jahimehed esitanud korduvaid taotlusi muuta metsis uuesti jahilinnuks. Metsise põhivaenlaseks on kährik. Ka metsis ise võib oma elu ohtu seada. Nimelt satuvad mõned kuked mängu ajal nagu hullusehoogu, mille vältel võib ta ükskõik keda rünnata. Kui jõuvahekorrad ei klapi, lõpeb see aktsioon kuke jaoks tavaliselt kurvalt. Ladina keeles on metsis: Tetrao urogallus L.
teosed. Hogarth Pressist sai mainekas kirjastus, Leonardist suurepärane direktor ja Virginiast üks oma aja enam austatud kirjanikke ja modernismi juhtfiguure. Alanud Teine maailmasõda pea kohal lendavate pommilennukitega mõjus Virginiale laastavalt. Taas kolis paar tervendavale maale, seekord Sussexisse. Märtsis 1941 ladus Virginia oma taskud raskeid kive täis ja uputas end kodu lähedale Ouse`i jõkke. Ta kartis uut hullusehoogu ja seda, et pole enam võimeline kirjutama. Leonardile jättis ta kirja: "Kogu oma õnne võlgnen ma ainult Sulle... Ma ei usu, et kaks inimest võiksid olla õnnelikumad, kui meie olime." Psühholoogilise tõusis inglise kirjanduses koolkonna juhtivaks esindajaks. Oma loomingus kasutas rohkesti uudseid võtteid, et demonstreerida psühholoogilise romaani kõiki võimalusi. Ta oli julge eksperimentaator. Inimese sisemaailma avamisel seletas Woolf vaimse elu iseärasusi
suhetesse. Kellelgi poleks pähe tulnud talle valejuttu rääkida või teda tõrjuda tühja lobaga turgudest või lugemissaalidest. Selle asemel tundsid kõik, et nii suur siirus sunnib neid samasugusele lihtsusele, ja kogu loodusearmastuse, luule, tõesümbolid, mis keegi endast leidis, tõi ta kindlasti tema pilgu ette. Enamikule meist aga ei näita ühiskond oma palet ega pilku, vaid külgi ja selga. Võltsil ajal inimestega siirastes suhetes olemine väärib ometi üht hullusehoogu, või kuidas? Harva võime me selja sirgu ajada. Peaaegu igaüks, kellega me kohtume, nõuab mõningast viisakust nõuab, et talle meele järele oldaks; tal on pisut kuulsust, pisut annet, tal on peas mõni usu- või inimarmastuse uid, mida ei tohi vaidlustada ja mis rikub kogu vestluse temaga. Aga sõber on terve vaimuga inimene, kes ei pane proovile mitte mu leidlikkust, vaid mind ennast. Mu sõber võõrustab mind, esitamata mulle seejuures mingeid piiravaid tingimusi.
annaabi.ee 
