millele annavad ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper, kelle käsitluses tuli rahvusooperis 2007. aastal lavale mitmeid auhindu võitnud Erkki- Sven Tüüri „Wallenberg“. Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud. Kuid saatanaga kaupa tehes pole võitjaid – ühe hetkega on Faust võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse. Gounod’ muusika võlub eriti kaunite meloodiatega – äratundmisrõõmu pakuvad Margarete juveelilaul III vaatusest ning sõdurite koor II vaatusest. 5. La Traviata- Giuseppe Verdi “La traviata” – see on ooperite ooper, klassika, mis ei aegu. 19. sajandi keskpaigast alates on see vallutanud publikut kõikjal maailmas ning kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateatri ajaloos. Ka “Estonias” on “La traviata” üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea
· Aastal 1888, tundes haigust endast võitu saavat, kirjutas ta teosed Anti-Kristus ja Puuslike hämarus, samuti mina-vormis raamatu Ecce homo. · Jaanuaris 1889 tabas F. Nietzsche teos Teispool head ja Nietzschet raske kurja, mis ilmus aastal 1886 närvivapustus, millest ta enam ei paranenud. 5 · Hullumeelsusesse langenud meisterfilosoof elas edaspidi algul ema ja siis õe juures, viimased aastad möödusid osaliselt halvatuna. · Nietzsche, keda tunti kui geeniust, ei soovinud ega suutnudki enam oma tööst rääkida. · Pole kahtlust, et Nietzsche on filosoofia ajaloo vihatuim mees. 6 · Nietzsche tahtis häirida haavata oma lugejaid, ta tahtis purustada nende näilikult turvalised unistused; ta oli järsk ja agressiivne ning
väärtust peetakse täiel määral selle tootnud tööjõu kasuks. Materialistlik ajalookäsitlus, selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Tänu Darwinile ja Marxile elas Euroopa kultuur üle kriisiajad. Ta avastas inimkonna ajaloo arenemise seaduse. Ajaloo ülim määrav jõud on majanduslikud tegurid. Nietzsche 1844-1900 Peavalu, oksendushoogude all ja peaaegu pimedana lahkus ta ülikoolist 34 aastasena. Ta langes hullumeelsusesse ja jäi ka osaliselt halvatuks. Ta oli filosoofia ajaloo vihatuim mees. Ta tahtis häirida ja haavata lugejaid, purustada nende turvalised unistused. Ta kuulutab, ründab ja norib, kui mõni teine filosoof arutaks ja paluks täpsustusi. Ta on subjektivist. Igasuguses objektivismis peitub taustal subjekt. Ta on võitlev filosoof. Filosoof ei kirjelda, mõista ega seleta, vaid loob, määrab ja otsustab; filosoof väänab reaalsust. Ekslikult on teda peetud saksa natsionalistiks
andmetele teatavad vormi annavad (vrd Kant), vaid nad kujutavad enesest formatsioonireegleid ühendavad eneses eri tasandite kollektiivsed ideed vastavate ühiskondlike praktikatega. Seejuures ei ole praktika ideedele allutatud, vaid ideed on praktika (sh teoreetilise) toimemehhanismid. Diskursused: praktikad, mis moodustavad süstemaatiliselt objekte, millest nad räägivad. Nt. hullumeelsus (keda ühiskonnas hullumeelseks peetakse, kuidas hullumeelsusesse suhtutakse, kuidas hullumeelsust kirjeldatakse, kuidas nendega, keda hullumeelseks peetakse, käitutakse kuidas see käitumine muudab nende käitumist, keda hullumeelseks peetakse, kuidas nendest muutustest tehakse uusi järeldusi hullumeelsuse ja hullumeelsete kohta jne). Kultuurivormid ei võta isiksuselt tunnetuslikku aktiivsust. "Inimene küll võib küll olla ühe sõnavara negatiivse või piirava mõju all, aga ainult inimene ise saab sellise keelevõimu enda