aastaks oli ainuüksi Ameerika Ühendriikides üle 2,3 miljoni telefoni. Üks esimesi telefone 1877 Telefon aastal 1899 Belli on kutsutud ka kurtide isaks. Belli isa, vanaisa ja vend tegelesid kõik kõnekunsti ja selle uurimisega. Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. 1868 andis Bell Londonis Susanna Hullis kõnetunde kurtidele lastele. 1871 oli ta kurttummade õpetaja Northamptonis Clarke'i koolis Massachusettsis. Seejärel oli ta koolijärelvalvenõukogu esimees ja kuni surmani selle liige. Clarke'i koolis kohtus ta ka oma tulevase naisega, kes tol ajal koolis õpilane oli. Samal ajal tegutses Bell ka Ameerika Kurtide varjupaiga juures Connecticutis Hartfordis. 1914 oli Bell üks Montessori ühingu loomise eestvedajaid USAs.
Tema ise ja ta sugulased kutsusid teda elu lõpuni Aleck-iks. Alguses õpetas isa teda kodus aga varsti läks ta Royal High School-i, Edinburghes. Bell suri 2. augustil 1922 diapeeti. Tema auks peeti 1 leinaminut millal lülitasid kõik oma telefonid välja. Ta oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. Belli on kutsutud ka kurtide isaks, sest 1868 andis Bell Londonis, Susanna Hullis kõnetunde kurtidele lastele. Siis veel 1871 oli ta kurttummade õpetaja Northamptonis Clarke'i koolis, Massachusettsis. Siis tegutses Bell ka Ameerika Kurtide varjupaiga juures Connecticutis, Hartfordis. Clarke'i koolis kohtus ta ka oma tulevase naisega, kes tol ajal oli koolis õpilane. Veel oli ta koolijärelvalvenõukogu esimees ja kuni surmani selle liige. Peale telfoni leiutas Bell veel raadiosaatija. Veel üritas ta leiutada
kogudes. 1895 oli Johan Pitka juba diplomeeritud kaugsõidukapten.1904. aastal puhkenud Vene-Jaapani sõja ajal ähvardab teda mereväkke kutsumine ja sellest pääsemiseks sõidab Pitka Inglismaale, olles esialgu laevakapten Hullis ja hiljem laevasõiduagentuuri omanik Liverpoolis. Pöördunud 1911 tagasi Tallinna, avas laevatarvete kaupluse, millest kasvas välja merekaubandusühing "Joh. Pitka ja Ko". Johan Pitka 1920 1917. aastal puhkeb Venemaal revolutsioon ja siitpeale algab Johan Pitka elus ühiskondliku aktiivsuse periood
Merest unistav Johan Pitka pääses laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasises aastad kulusid suviti merd sõites ja talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Pitka juba diplomeeritud kaugsõidukapten. Mereteed viisid teda Lääne- ja Põhjamerele, Vahemeremaadesse, Lääne- Indiasse ja Lõuna- Ameerikasse. 1904 asus Pitka elama Inglismaale, olles esialgu laevakapten Hullis ja hiljem laevasõiduagentuuri omanik Liverpoolis. Pöördunud 1911 tagasi Tallinna, avas ta laevatarvete kaupluse, millest kasvas välja merekaubandusühing. Seejärel oli ta mitme laevandusega seotud organisatsiooni rajajate hulgas, muutudes tuntumaiks ja vahest ehk jõukamaikski meretegelaseks eestlaste seas. Oktoobripöörde järel võimule tulnud enamlastega sattus Johan Pitka kohe vastasseisu, mis kulmineerus tema arreteerimise korralduse väljaandmisega jaanuaris 1918
hakkas insener Mühlenthali laevatehases St. Peterburgis ehitama transpordilaeva Vene Vaikse ookeani eskaadri jaoks. 1904. aasta algul hakkas tal laev valmis saama, kuid 19. veebruaril algas Vene- Jaapani sõda ja mobilisatsiooni eest pääsemiseks purjetasid nii Pitka kui ka Mühlenthal Inglismaale. Järgmisel, 1905. aastal sõitis J. Pitka Paldiskisse, võttis sealt laevale ka oma pere ja viis samuti Inglismaale. Alul elati idarannikul, Humberi lahe kaldal olevas sadamalinnas Kingston-Upon-Hullis, hiljem koliti üle läänerannikule, Iiri mere kaldal olevasse Liverpooli. Seal asutas Pitka 1907. aastal oma esimese äriettevõtte Eetsi-Läti Laevasõidu Agentuuri. 1911. aasta sügisel asus J. Pitka koos perega jälle Tallinna, kus alustas laialdast merendusalast oraniseerimistööd- asutas merekaubandusühingu Joh. Pitka ja Ko. ning Tallinna Laeva-Ühisuse; 1912. aastal oli ta üks Vastastikuse Merekindluse Seltsi ,,Mereabi'' asutajaid; 1917
annaabi.ee 
