varjunditesse pleegitanud. Vanamehe pea oli väga vana ja nüüd, kus silmad olid kinni, puudus näos elu. Käsivarre raskus hoidis õhtutuules lipendavat ajalehte põlvel. Vanamees oli paljajalu. «Kui mina sinuvanune olin, sõitsin jungana ühes raalaevas, mis käis Aafrikas, ja olin siis juba näinud lõvisid õhtul mererannal.» Kui ta maatuult haistma hakkas, ärkas ta tavaliselt ja pani enda riidesse ja läks poissi üles ajama. Lõvid hullasid kassipoegadena videvikus ja ta armastas neid, nagu ta armastas poissi. Poiss ei ilmunud kunagi tema unenägudesse. Juba pikka aega puudus tal söögiisu ja ta oli ammu loobunud toidupoolise kaasavõtmisest. Tal oli paadininas veepudel ja muud ta päevaks ei vajanudki. Ta armastas lendkalu, kes olid tema kõige suuremad sõbrad ookeanil. ...vanamees mõtles: Lindude elu on meie omast veel raskem, peale röövellindude ja nende, kes on suured ja tugevad.
veel elanud sugulase matusele. Lapsed jäeti suuremaks osaks päevast omapead koju. Ema näitas lastele, kuidas pliiti tööle panna ja käskis kolm korda üle kontrollida, kas pliit on välja lülitatud. Isa rääkis, mida teha, kui keegi koputab välisuksele (kuigi keegi kunagi ei koputanud) või kui maja põlema läheb. Lapsed ei tohtinud mängida all keldris, triikrauda seina panna, sõrmi pistikupesadesse pista. Kui lapsed lõpuks üksi kodus olid, hullasid nad terve päev – mängisid padjasõda, veesõda. Tom tegi erutusest püksid täis, kuid kuna keegi ei tahtnud teda pesta, siis jätsid nad Tomi paariks tunniks üksi kuni ise edasi mängisid. Vahetult enne vanemate tulekut tehti kõik korda. 17. Tol hetkel oli see olnud ilmselge, et hoida perekonda koos. (lk 81) Jack oli läinud alla keldrisse, et ema kirstu vaadata. Ta mõtles ema näole, häälele ja sellele, kuidas ta rääkis, kuid ei suutnud meenutada
ära ja panen toidud laule.Siis peaks kõik valma olema. Ah jaa basseini pean vee ka sisse panema , sest pääris kena ilma on. Päike ,nh jh paar pilve on ikka kah. Aga ikkagist ilus sügisilm. * Esimesed külalised saabusid. Oh nad tõid kommi. Irw naljamehed . Teised külalised tulid kah kohe varsti ning pidu läks käima. Osad olid juba 2 tunniga purjus ning magasid diivanil. Jumal küll kas neil aru peas pole, kohe kui viin või õlu laual peab selle ära jooma vä ? Nh vahepeal hullasid mõned basseinis ,kui õhtul läksime mina ja Marko koos basseini. Õigemini mina ei tahtnud kui ta viskas mu sinna . Eks ma karjusin ta peale natuke , kui siis ütlesin palun ulata mulle käsi ja aita mind välja , kui samal ajal tõmbasin ta ise vette. Aww kui naljakas. * Hiljem tantsiti ja oldi niisama . Kuid õhtul läksid paljud parrid eraldu tubadesse. Väljaarvatud minu tuppa. Ei sinna ma küll mingit paari amelema ei luba. Mingi Kaire sõber pakkus mulle
- selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki herr Ollinoga, kes asja vaatama tuli, kuid selleks ajaks istus juba Tigapuu laua taga ja pühkis näolt verd - sündmusest oli kuulnud ka direktor, kes asja vaatama tuli, Ollino ja Tigapuu valetasid talle, et Indrek ja Tigapuu hullasid ning viimane kukkus peaga vastu lauda, Maurus ei uskunud seda, kutsus Indreku oma kabinetti, teades, et tema on ainukene kes tõtt räägib, Indrek rääkiski kõik Maurusele ära, kuidas asi tegelikult oli, Maurus polnud pahane, hindas Indrekus tema ausust ja mõistis teda - Maurus andis Indrekule raha selle eest, et ta oli aus - Indrek läks Tigapuud vaatama, kes lamas voodis, andis talle Mauruse antud raha lohutuseks,
" Härra Ollino püsis sootuks rahulikuna, nagu oleks tegemist päris hariliku asjaga. Ainult, kui ta oma valkjate, kivinenud silmadega Indrekule otsa vaatas, oleks seal nagu midagi pisut helkinud. Ja Indrekule tundus, nagu polekski see helk väga halb. Ta mõtles nagu midagi öelda, aga samal silmapilgul kisti uks lahti ja direktor astus sisse. Nähtavasti oli talle juba sõna viidud. ,,Mis siin on?" küsis ta Ollinolt. ,,Pole midagi," vastas see rahulikult. ,,Paas ja Tigapuu hullasid ja Tigapuu kukkus oma pea vastu lauaserva veriseks, muud midagi. Tühine asi, väike kriimustus." Aga direktorit see seletus ei rahuldanud, ta nõudis täiendavaid teateid. Need andis Tigapuu niisuguse täpsuse ja tõenäolisusega, et direktor pidi teesklema, nagu usuks ta, mis räägitakse. Aga kui tunnid olid juba alanud, kutsuti Indrek klassist välja direktori juurde. ,,Teie olete ainuke aus inemine, kes mulle tõtt räägib," algas härra Maurus. ,,Teised kõik valetavad
annaabi.ee 
