Autor on kirjutanud uuseepose ,,Kalevipoeg 2.0" omamoodi peegelpildina Eesti elust. "Kalevipoeg 2.0" on üsnagi täpselt Kreutzwaldi teose järgi tehtud. Raamatu kirjakeel on mahlakas regivärsis. Kõige paremat ülevaadet moodsast eeposest saab vaid siis, kui eksisteerivad algteadmised Kreutzwaldi ,,Kalevipojast". Raamat mängib lugeja hea maitse piiril, skandaalsena mõjuvad stseenid noorteraamatust, täis tapmist, ropendamist ja hullamist. ,,Kalevipoeg 2.0" on oma sisult venitatud üsnagi pikaks. Leian, et kogu eepose asemel oleks võinud piirduda lühiümberjutustuse mahuga. Vaatamata sellele pean raamatut huvitavaks ja naljakaks lugemiseks. Valisin selle raamatu sellepärast, et lugedes lühikokkuvõtet, pidasin seda väga huvitavaks. Seega otsustasin ette võtta ühe pikema raamatu lugemise. Raamat osutus väga põnevaks ning meeldis mulle, kuid kohati oli liiga palju roppust, mis oli küllaltki jälkust tekitav
pähklikuhjad ikka minimaalsed tunduvad, on summade investeerimine millessegi, mis otsest tulu ei too, raskendatud. Pigem paigutatakse teenitut materiaalsete vajaduste rahuldamise suunas hingematvalt luksuslik maastur ja jalgpalliväljakusuurune eramu on üldsusele palju vastuvõetavam kui kupüüride kaootiline jagamine rahvamajadele või raamatukogudele. Kuid samamoodi nagu meie võsukesed vajavad arenemiseks ning lõbutsemiseks mängukannidega hullamist, on täiskasvanud inimese siseelu kultuurituse südantrebestavast hädakisast kajatuna seest õõnes nagu vanadusest räsitud tammepuu, kui ta ei suuda või ei oska tajuda ning tunnetada tõelist kunstinaudingut, mis on reaalselt võimalik ainult materiaalseid ja hingelisi väärtuseid ühte sulatades. Lõunamaade sinitaeva kuldselt pimestava kumaga päikesekiirte all lõõgastujaid võib lühinägelikult küll nimetada raha tuuldeloopijateks, kuid tegelikkuses on
Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema. Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa
Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema. Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa
- toimusid matused, Mari mattis tol päeval ka oma mineviku, saunatädi arvas aga, et laste surm on Marile paras patupalk - õues oli tugev tuisk, Liisi ja Maret jooksid vanemate kirikus olemise ajal salaja paljana lumme, teised lapsed järgnesid, aga riietega - Liisi, Maret ja Anni jäid haigeks, saunatädi ja tüdruk said õiendada, et lapsi piisavalt hästi ei jälginud, Anni suri - hiljem jutustasid õed ka vendadele oma salajasi seiklusi lumes - pärast lumes hullamist ja Anni surma pidid lapsed väga soojalt igal pool käima, uksed ja aknad avanesid lastele alles kevadel kui oli soojem - ilusam ja õnnelikum aeg on Vargamäelt mööda läinud XXIX - Vargamäe oli pärast laste surmasid vaiksemaks jäänud, ei lõõbitud ja joodud kõrtsis enam nii palju, tülitsemised jäid naabrite vahel ära, pühapäeviti oli palju emasid-isasid surnuaial - Andrest häirib, et Mari koguaeg Jussi nende elus hoiab ja tema pärast nutab, koguaeg tema
annaabi.ee 
