Mussolini oli mässumeelne ja visati koolist välja pärast mitmeid käitumisega seotud vahejuhtumeid. Pärast liitumist uue kooliga, Mussolini saavutatud häid tulemusi ning kvalifitseerus algkooli õpetajaks aastal 1901. Ajakirjanik ja sõdur Aastal 1902, Mussolini emigreerus Sveitsi, osaliselt selleks, et vältida sõjaväge. Ta töötaas lühidalt Genfis müürsepana, aga ta ei suutnud leida kindlat tööd Sveitsis ning mingil hetkel vahistati ta hulkurluse pärast ja vangistati üheks ööks. Sveitsis omandas ta kiiresti tööalased teadmised prantsuse keeles ja mõnevõrra ka saksa keeles. Sellel ajal õppis ta veel filosoof Friedrich Nietzsche, sotsioloog Vilfredo Pareto ja sündikalisti Georges Soreli ideid. Soreli rõhuasetus oli vajadus kukutada dekadentide liberaalne demokraatia ja kapitalismis vägivalla kasutamine, otsesed meetmed, üldstreiki jättis Mussolinile sügava mulje. Kuigi Sveitsis, ta kohtus ka mõnede vene
3. Thomas Morus nägi ette kloostrite likvideerimist. 1536 39 tegeleti kloostrite likvideerimisega. Suuri kloostrikomplekse likvideeriti 800, allharusid 3000. Kloostrite likvideerimise majanduslikud tulemused: 1. Maad ja hooned konfiskeeriti riigile 2. Henry VIII müüs maid varakapitalistlikele ettevõtjatele tekstiilitööstus (kalev) manufaktuuurid 3. on tarvis villa. Lambad. On vaja karjamaid TARASTAMINE. Hakati talupoegi maalt välja ajama hulkurlus. Seejärel hulkurluse vastased seadused. Lambad õgisid inimesi. Thomas Morus. Hukati 1535. Teda hoiti Toweris kinni, seal kasvas habe. Habe Oodake, habe ei ole milleski süüdi, tema ei ole ühtegi riiki reetnud. Lõikas habeme enne maha. Charles I kordas seda oma hukkamise ajal 1640 aastal. Anne Boleyn ja Henry VIII mängisid täringuid. Henry VIII süüdistas Anne Boleyni Moruse tapmises ja abielurikkumises, kuid see oli vaid ettekääne temast lahti saamiseks
juhtudel oleks see käsi võinud sirutuda hoopis töö tegemiseks. V. Gerje nägi annetamise motiivina kaastunnet, instinktiivset abistamist või religioossete nõuete täitmist oma hinge päästmiseks. Ühiskondliku hoolekande puhul saab tema arvates seevastu rääkida kogukonnaliikmete solidaarsusest, ühiskondlikest huvidest rahva hüvedest, heaolust (Roosileht, lk 267-268). Üheks ühiskondliku hoolekande laiema leviku oluliseks tõukeks oli ülemäärane kerjamise ja hulkurluse kasv piirkondades, kus lahkelt annetati. Annetamise puhul olid 5 kerjused kristlastele justkui vahendiks hingeõnnistuse saamisel. Nad muutusid eraldi kihiks keda ühiskond religioosses mõttes isegi vajas. Juba varakeskaja kirikukogudel arutati selle probleemiga seotud küsimusi ning 1163. aasta Toursi kirikukogul fikseeriti põhimõte, et iga kogukond toidab oma vaesed.
Teine põhjus kunstilist laadi kui trupil ei ole võimalik oma esteetilisi ülesandeid lahendada, siis jääb paikseks. Esimene siis majanduslik, teine esteetiline põhjus. Sellisel juhul toimub teatritrupi paikseks jäämine. Näitlejale kõige loomulikum olek on rändamine. Rändav vorm kõige vajalikum. Näitetrupid seotud ebanormaalse olemisviisiga. Näitlejad ajaloos sotsiaalse staatuseta. Sotsiaalse staatuseta inimesed kalduvad näitlema. Näitlemine ajalooliselt seotud hulkurluse ja kerjamisega. Näitlejate vastu rakendati hulkurluse ja kerjamise vastaseid seaduseid. Massivaataja ei oska nõuda midagi teatrilt, talle piisab alati laadapalaganist. Vaataja ei ole see, kes on võimaline olema progressi muutujaks. Miks kolme ühtsuse reegel? Sest etikett pidi kehtima kõigi jaoks. Autorifantaasia vohamine nägi välja liigse lodevusena, pidi end vaos hoidma. Eriti kehtis see kunsti kohta. Dramaturgiale
Tegevus jätkus, kuid seda täitis muusika või pantomiim vms. Kloun oli äärmiselt tähtis. Tohutul hulgal oli remarke. Tegevuskohtade vahetumine oli märgatav. Kui stseen, siis tegevuskoht ei pidanud muutuma. Näidenditekstid ise annavad oma ajastu kohta palju infot. Hamlet on eriti silmapaistev. Teatrisituatsioon tulevad rändnäitlejad, kõik on autentne, võib ammutata intonatsiooni tolle aja teatri kohta. Lapstrupid. Elisabethil seadus hulkurluse vastu. Poistekoorid hakkasid varsti esitama samu näidendeid, mis ei olnud kaugelti laste jaoks ja mida etendati teatrites (Shakespeare'i näidendid). Avalikud teatrid jäid enam-vähem tühjaks, kõik tormasid vaatama laste etendusi. Tihti oli nii, et naiste osi mängisid 40-aastased habetunud mehed, poisikesed mängisid neid osi paremalt ja peenemalt. Laste esitused muutusid buumiks, nähtuse nimi oli Londoni teatrite sõda. Trupid rändasid, et leida teenistust