absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10). 18. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi. Lõhenevuseks nimetatakse mineraalide omadust lõheneda löögil kildudeks mööda lõhenevuspindu. 5 tüüpi: (1)ülitäiuslik laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud, kips) (2)täiuslik kristallid lagunevad paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, galeniit, haliit) (3)selge kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu kui ka ebatasaseid murdepindu (päevakivid, pürokseenid, amfipoolid) (4)ebaselge kristallid lagunevad kildudeks, aga domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel) (5)lõhenevus puudub mineraalil kui kildudel vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit) 19. Maa soojusvoo kaks peamist allikat
on ikkagi suhteline. 14. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi. Mineraali omadus lõheneda löögil kildudeks mööda tasaseid, läikivaid pindu (lõhenevuspind), kildude ebatasased enamasti matid pinnad on murdepinnad. Ülitäiuslik lõhenevus mineraal laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud, kips). Täiuslik lõhenevus mineraal laguneb paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, haliit). Selge lõhenevus mineraal laguneb kildudeks, kus on võrdselt tasaseid lõhenevuspindu kui ebatasaseid murdepindu (päevakivid, pürokseen). Ebaselge lõhenevus mineraal laguneb kildudeks, kus on rohkem murdepindu (apatiit, väävel). Lõhenevus puudub mineraalil ja kildudel on vaid ebatasaseid murdepindu (kvarts, püriit). 15. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore
14. Mineraalide lõhenevus. Lõhenevuseks nimetatakse mineraalide omadust lõheneda löögil kildudeks mööda on tasaseid, läikivaid pindu - lõhenevuspindu. Erinevatel mineraalidel väljendub lõhenevuse omadus erineva intensiivsusega. Selle iseloomustamiseks kasutatakse järgmist skaalat: ülitäiuslik lõhenevus - mineraal laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud,kips); täiuslik lõhenevus - kristallid lagunevad paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, galeniit, haliit); selge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu kui ebatasaseid murdepindu (päevakivid, amfiboolid, pürokseenid); ebaselge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel, kassiteriit); lõhenevus puudub - mineraalil kui kildudel on vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit). 15. Maa soojusvoo kaks peamist allikat
annaabi.ee 
