Hulktahk 8 (0)

Vaikiv ajastu, kas ka vajalik ajastu?
Kui  Konstantin Päts ja Johan Laidoner said 12. märtsil 1934 hakkama riigipöördega, võisid 
kõik inimesed öelda, et Eestis hakkavad toimuma suured muutused. Varem võimul olnud 
Vapsid olid küll saanud laialdase rahvatoetuse osaliseks, kuid uuele korrale vastu ei hakatud. 
Tänu sellele hakkas uus kord kiirelt tööle ning läbi viidi suurel hulgal muudatusi. Puhkuselt 
naasnud Riigikogu hakkas aga peagi uuele süsteemile etteheiteid tegema, mis lõppes nende 
laialisaatmisega. Vapse arreteeriti ning kõrvaldati riigiametitest, kõike riigis toimuvat hakati 
kontrollima, sõnavabadusest polnud enam jälgegi ja  rahvuslus  muutus äkitselt väga tähtsaks. 
Selleks hetkeks oli käesoleva korra kutsumine „demokraatiaks” juba sügava  kahtluse  alla 
seatud. Oli alanud Vaikiv Ajastu.
Vaikiva ajastu algul  astuti  kindlad sammud demokraatia lämmatamise suunas. Päts oli 
ettekäändeks  toonud  Eesti rahva ebausaldusväärsuse ja „vaimuhaiguse”, mistõttu inimeste 
õigusi piirata tuli. Sõnavabaduse piiramise ja tsensuuri üle hakkas kontrolli teostama Riiklik 
Propaganda  Talitus. See rahvale ei meeldinud, kuid valitsusega vastuollu astumist ei soovinud 
ega avajanud keegi, eriti arvestades seda, et elu ei olnud tegelikult üldse halb. 1935 hakati 
piirama ka erakondade tegevust ning ainuparteiks sai  Isamaaliit , võttes ära võimaluse 
teistsugusteks arvamusteks riigisüsteemis.
 Pätsi juhtimisel koostati 1937. aastal uus  põhiseadus , mis andis presidendile  varasemast  palju 
suuremad õigused, mis omakorda tähendas jälle rahva valikuvõimaluste piiramist.
Vaikiv ajastu oli aga äärmiselt kasulik majanduse seisukohalt. Kogu maailma majandus oli 
jõudsas tõusujoones, millest ei jäänud ilma ka Eesti. Riik oli majandussüsteeme kontrollima 
asunud , mis tähendas suurt rõhku tööstuse arendamisele ja põllumajandusele. Inimesed ei 
olnud küll rahul madalate palkade ja kõrgete maksudega, kuid 1930ndate lõpuks oli 
tööpuudus riigist kadunud, mis tõestas süsteemi toimimist.
Ajastu algusest peale hakati sügavalt ülistama Eesti riiki ja kõiki sellega seotud sümboleid. 
Läbi viidi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, näiteks  sinimustvalge  lipu ja värvide levitamine, 
kodukaunistamine ning nimede eestistamine, mis sai inimeste hulgas väga populaarseks. 
Rahvas oli oma riigi üle uhke.
Vaikiv ajastu lõppes 1939. aastal  Molotov -Ribbentropi Pakti allakirjutamisega, mis tõstis 
Balti riigid taas Venemaa huviorbiiti.
Käesoleval ajastul tehtud otsuseid on palju nii maha tehtud kui  kiidetud . Siiski on ajaloo 
seisukohalt raske öelda, kas tegu oli kasulike otsustega, sest keegi ei suuda ennustada, mis 
oleks Eestist teisiti käitumisel saanud. Hetkel on võimalik vaid öelda, et Eesti riik on olemas 
ja toimib. See, kas ka optimaalselt, peaks  jääma  iga inimese enda otsustada.