.....................................118 14.5. Biofilmi kesksed signaalrajad.................................................................123 14.6. Biofilmi maatriks.................................................................................... 125 14.7. Biofilmi resistentsus............................................................................... 126 14.8. Biofilmi tähtsus inimesele......................................................................126 15. Bakterite hulgatunnetus............................................................................... 128 15.1. Hulgatunnetuse signaalmolekulid ja sensorsüsteemid...........................129 15.2. AHL ja AI-2 biosüntees............................................................................132 15.3. Hulgatunnetus ja bakterite biofilm.........................................................134 15.4. Hulgatunnetuse tähtus bakterite patogeneesis......................................135 15.5
Millistest organismidest alates võime rääkida ,,iseenda äratundmisest"? Kas olfaktoorne süsteem? Kemoretseptorid (haistmis- ja maitsmismeel? Kaasasündinud immuunsus suudab eristada nakkuslikke võõraid ja mittenakkuslikke enda struktuure. See põhineb retseptoritel, mis tunnevad ära vaid mikroobidel leiduvaid kindlaid molekule. Selle süsteemi elemente leidub ammu lahknenud hõimkondades (putukad ja selgroogsed. Iseenda äratundmine ehk QS ehk kvooriumitunnetus, hulgatunnetus esineb bakterid, amööbid, seened, kolooniaid moodustavad selgrootud, selgroogsed. 3. Milliste sensoorsete võimete arenguga seostatakse imetajate aju suurenemist 170...190 miljonit aastat tagasi? Imetajate aju ei suurenenud selle pärast, et mõtlesid rohkem, vaid nad nuuskisid. Just haistemeele tõukel arenes organismide aju. Imetajate aju evolutsioonis võib eristada kolme etappi, kahes esimeses on 50% olfaktoorse süsteemi areng. Lõhnataju on keemilise aistingu
Vastavalt nende toimespetsiifikale võib stiimuleid klassifitseerida järgmiselt: 26 1) Laia toimega keskkonnastiimulid nagu näiteks temperatuur, osmolaarsus, pH, DNA-d kahjustavad agensid. 2) Raku toitumisega seotud stiimulid (mineraalainete olemasolu, energiaallikad, elektronide aktseptorid, spetsiifilised metaboliidid). 3) Signaalid samatüüpi rakkudelt (näiteks quorum sensing e. hulgatunnetus). 4) Signaalid, mida edastatakse peremees-parasiit interaktsioonidel ja rakkude diferentseeerumisel. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Sel juhul peab stiimul sisenema rakku ja mõjutama seal toimuvaid protsesse. Näiteks DNA kahjustusi indutseerivate keskkonnatingimuste tunnetamine võib toimuda rakus oleva DNA olukorra hindamise kaudu DNA replikatsioonil (DNA katked ja muud kahjustused blokeerivad replikatsiooni)
annaabi.ee 
