mõlemad – ühendab kumbki – eraldab Mõlemale lapsele oli see üllatuseks. Kumbki laps sai kaks õuna. Seda sõna pole kummaski sõnaraamatus. vast – alles, äsja omistama - kellelegi midagi omaks kuuluvaks pidama; ei sobi tähenduses andma, määrama (Tulele on omistatud maagilist mõju) optimaalne – kõige soodsam, parim ligi, ligemale, peaaegu, alla, vaevalt – näitavad peale umbkaudsuse ka hulgasse suhtumist (palju või vähe) Ta teenib ligemale 2000 krooni kuus > alla 2000 krooni kuus. VALES TÄHENDUSE KASUTATAKSE *Taoline, *sarnane suhtumine tekitab protesti > selline, seesugune, niisugune, säärane. *Kaasaegsed tingimused pole soodsad > praegune, nüüdne, nüüdisaegne, nüüdis-. Sinna on *kuskil kümme kilomeetrit > umbes, kümmekond. *Kuskil kell 12 > kella 12 paiku. Üks valvab, *samas kui teised magavad > samal ajal.
suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja lapse, pärandaja ja pärija (kuigi: pärija õigus pärandile on absoluutne), halduse adressaadi ja halduse teostaja vahel (aga näiteks õigus põhivabaduste respekteerimist nõuda on absoluutne). Definitsioon Intellektuaalomand on omandiõigus infohulkadele, mida on võimalik inkorporeerida arvutusse hulgasse materiaalsetesse esemetesse. Intellektuaalomandi esemeks on info, mitte materiaalsed esemed (asjad); info, mis moodustab intellektuaalse omandi eseme, peab olema kopeeritav teiste isikute poolt. Selleks peab see info olema määratletud (fikseeritud: Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis; AutÕS § 7 lg 2) ja piiritletud (Kasuliku mudeli nõudlus on leiutise
saame teada, et keha sooritas nihke mingis suunas ja selle nihke pikkus oli 200 km, siis saame öelda, kus punktis keha asub. 6. Trajektoor Joont, mida mööda keha (punkt) liigub, nimetatakse liikumise trajektooriks. 7. Teepikkus Läbitud trajektoorlõigu pikkust nimetatakse teepikkuseks ehk läbitud teeks. 8. Kiirus Keha liikumist iseloomustatakse kvantitatiivselt1 kiiruse mõistega. v=s/t Kiirus on aja jooksul läbitud teepikkus. 1 Kvantitatiivne koguseline, suurusesse ja hulgasse puutuv. 7 9. Keskmine kiirus Jagades nihke s selle sooritamiseks kulunud ajaga t, saamegi keskmise kiiruse: vk = s . t
annaabi.ee 
