olukorras, kiirendades feodaalsuhete lagunemist ja varajasele kapitalismile omaste nähtuste arengut. Samal ajal avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta. Geograafiast sai kiiresti arenev teadus, zooloogia ja botaanika täienesid pidevalt uute andmetega. Vaadeldaval ajastul kujunesid ka etnoloogia (rahvateaduse) tekke eeldused. Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusis märgatavalt tänu hulgalistele uuendustele ja leiutistele. Avardunud maailmapilt ning suurenenud infohulk tingisid uute filosoofiliste, poliitiliste ja majandusalaste õpetuste sünni. Maadeavastusi võib nimetad keskaja lõpuks kuna toimus suur tehnika ja kaubanduse areng. Selle käigus tekkis uus ajastu.
1)Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. India alla kuuluvad India , indo-Hiina , Indoneesi , Hiina ja Aafrika . Türklased vallutasid konstantinoopoli ja sellep muutus asi pakiliseks . Sest türgi hakkas valitsema musta mere ja süüria kaubateid . Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu , kuid sellel suunal valitses Veneetsia. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte pürenee poolsaare riikidega . Hispaania ja Portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu ehk karavelle , millega võis sõita ookeanil . 2)Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika , sest nad oletasid et Aafrikas leidub kulda . Suuri uurimusretki meretaguse kulla otsimiseks soosis kunin...
Kui esimese teema puhul puudus igasugune kirjandus ja teema lahkamiseks tuli pöörduda lausa seadusandja enda poole (on ju Sotsiaalministeerium töölepingu seaduse välja töötanud just sellisel kujul, nagu see hetkel kehtib), siis haigushüvitiste kohta leidus artikleid ja arvamusi küllaga. Pahatihti kiputi juba avaldatud infot kordama ja nii mõnigi artikkel oli teisega sarnane, hoolimata sellest, et autorid olid erinevad. Lisaks hulgalistele artiklitele on ka antud teema puhul pöördutud selgituste saamiseks Sotsiaalministeeriumi poole, kuid Eesti Maksumaksjate Liidu arvates ei olnud antud vastus ammendav ega piisavalt põhjendatud. Töös on välja toodud kõik neli teoreetilist võimalust haigushüvitise arvutamiseks: 1. keskmise kalendripäevatasu leidmine, mis tuleneb ravikindlustuse seadusest ja arvestades kõiki kalendripäevi ilma ühegi erandita; 2
annaabi.ee 
