ajalugu, esteetika) • Abiellus Sulo Vuolijoega • Lahutus 1923 • Perekonna nimi W-tähega Tegevus ühiskonnaelus • 1920-ja 30ndatel lõi kaasa Soome poliitikas • Toetas vasakpoolset liikumist • Salajased kontaktid Tšekaaga • Soome politsei süüdistused; 1943 arreteeriti • 1944 vabanes vanglast • Soome parlamendi liige • 1945-47 Yle raadio peadirektor Looming • Pseudonüüm Juhani Tervapää • „Niskamäe noorperenaine“ • „Justiina“ • „Juuraku Hulda“ • „Näidendid“ Huvitavat • Soome välisministri Erkki Tuomioja vanaema • Aastal 2011 tegi Juha Wuolijoki temast filmi „Hella W“ • Tema kaastööd 25 aasta jooksul NSV Liidu välisluurega kinnitas ka NSVL luurejuht Pavel Sudoplatov oma mälestustes Kasutatud materjal • http://et.wikipedia.org/wiki/Hella_Wuolijoki • http://www.valgark.ee/Hella%20Wuolijoki%20bibliograafia .htm • http://kultuur.postimees.ee/769108/hella-wuolijoki-naine
Esimene oli Felix Tuli. Juhani Tervapää nime alt kirjutas Niskamäe-sarja. Wuolijoki laenas lahkelt Rahvateatrile oma kodust näidendi tarbeks mööblit, ilma et keegi kahtlustaks, et need just tema näidendi jaoks on. Niskamäe naised osutus erakordselt populaarseks. Näidendi tegelik autor tehti teatavaks Wuolijoe 50ndal sünnipäeval. Selle keskne teema on abielurikkumise lugu ning väljapääsu otsimine dramaatilisest situatsioonist. Niskamäe naistele järgnes "Juuraku Hulda". "Niskamäe leipä" järg "Niskamäe noorperenaine" Teine maailmasõda tõi Hella Wuolijoele raskeid katsumusi. õTalvesõda - Kui sai selgeks tõde, et Soome ei suuda Venemaale vastupanu enam osutada, saatis Hella oma mõisast kirja välisminister Väinö Tannerile ettepanekuga, et ta võiks sõita NSV Liitu rahuläbirääkimisteks teed rajama, kuna tal olid vajalikud kontaktid olemas. Majandustingimuste raskenemise tõttu loobus kirjanik 1940. aasta lõpul Marlebäcki
· Uued rahvalaulud Tavaliselt loetakse nende hulka suur hulk armastus-,meremehe-,sõduri-, väljarändajate- ja muid laule, mis on levinud muu hulgas arkki-kirjanduse vahendusel. Kõigis rühmades on niinimetatud ballaadiimitatsioon, nagu tuntud meremeestelaul "Siin tuleb üks laev Gibraltari sadamast". Meremeestelaulud kuuluvad loomulikult ranniku ja saarestiku ümbruse kultuuri: oli laule, milles lauldi meremeestest, ja oli laule, mida laulsid meremehed. "Hjalmar ja Hulda" oli rahvalik laul, mis sai ääretult populaarseks käesoleva sajandi esimestel aastakümnetel. Oli nuhtluseks eelkõige kõigile laulukogujatele- ja nii muidugi ei märgitud seda üles, sest see ei esindanud "ehtsat" rahvaluulet. · Laulumängud Neil on olnud alati kindel koht noorsoo meelelahutuses . Laulumäng on laulu saatel ringis pöörlemine. Paljudel ka dramaatiline sisu. Esindavad traditsiooni, mis on levinud Soome ülemkihi kaudu . · Muinasjutud ja muistendid
Uued rahvalaulud Tavaliselt loetakse nende hulka suur hulk armastus-,meremehe-,sõduri-, väljarändajate- ja muid laule, mis on levinud muu hulgas arkki-kirjanduse vahendusel. Kõigis rühmades on niinimetatud ballaadiimitatsioon, nagu tuntud meremeestelaul "Siin tuleb üks laev Gibraltari sadamast". Meremeestelaulud kuuluvad loomulikult ranniku ja saarestiku ümbruse kultuuri: oli laule, milles lauldi meremeestest, ja oli laule, mida laulsid meremehed. "Hjalmar ja Hulda" oli rahvalik laul, mis sai ääretult populaarseks käesoleva sajandi esimestel aastakümnetel. Oli nuhtluseks eelkõige kõigile laulukogujatele- ja nii muidugi ei märgitud seda üles, sest see ei esindanud "ehtsat" rahvaluulet. Laulumängud Neil on olnud alati kindel koht noorsoo meelelahutuses . Laulumäng on laulu saatel ringis pöörlemine. Paljudel ka dramaatiline sisu. Esindavad traditsiooni, mis on levinud Soome ülemkihi kaudu . Muinasjutud ja muistendid
annaabi.ee 
