Või oli ta valik juba tehtud? Jah, elu oli tema eest kõik ära lahendanud elu ja ta enda piiritu uudishimu elu vastu. Igavene noorus, ääretu kirg, peened salajased patud see kõik peab tema omaks saama. Portree peab tema häbikoormat kandma: see on kõik." 8. Basil on kunstnik, kes väärtustab ausust, ilu ja tagasihoidlikkust. Ta leiab oma muusa Dorianis, kes võlub ta oma puhta südametunnistuse ja kaunidusega. 9. Põhjus, miks Dorian oli vaatamata oma hukutavale mõjule soositud, peitus tema ilus. Ta nägu oli puhas ja muutumatu. Tsitaat: ,,Inetud jutud vaikisid, niipea kui Dorian Gray tuppa astus. Tema näo puhtuses oli midagi, mis neid talitses." 2. DORIANI EETILISED VALIKUD JA NENDE TAGAJÄRJED Positiivne: See, et ta oli ilus ja hea suhtleja Negatiivne: Dorian müüs igavese nooruse eest hinge kuradile . Pidas ilu kõige tähtsamaks
1838. a. trükist ilmunud kuus romanssi (nendest kaks Goethe "Fausti" tekstile) olid esimesteks kirjastatud oopusteks Verdi heliloomingus. Ka Milaanos alustatud ooper polnud mõistagi unustatud. 1838. a. tõmbas Verdi partituuri viimase taktijoone. Barezzi vaikses majas veedetud aeg ning loomingust ja muusikaavalikkusest tagasitõmbumine ei suutnud Verdi rõhutust millegagi leevendada. Kõik tundus olevat sedavõrd troostitu ja mõttetu, et ta ka Milaanosse naasnult lihtsalt oleskles ning hukutavale apaatiale üha rohkem alla vandus. On täiesti mõistetav, et taolise kergusega ooperi kirjutamine ei laabunud. Partituur nõudis hiiglaslikku pingutust, enne kui ta teatri dirigendipuldile jõudis. Looming: Ooperid: 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") 1842: "Nabucco" 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") 1843: "Ernani" 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari")
sügavalt mõjus, pole midagi ebaloomulikku. Asja raske kaotuse üleelanud noor muusik vajas moraalset tuge. 6 Arvukad otsingud Barezzi vaikses majas veedetud aeg ning loomingust ja muusikaavalikkusest tagasitõmbumine ei suutnud Verdi rõhutust millegagi leevendada. Kõik tundus olevat sedavõrd troostitu ja mõttetu, et ta ka Milaanosse naasnult lihtsalt oleskles ning hukutavale apaatiale üha rohkem alla vandus. Ühel kargel talveõhtul, mil laiad pehmed lumeräitsakad Milaano tänavaile langesid, kohtas Verdi täiesti juhuslikult "La Scala" impressaariot Merellit. ""Kujutle vaid," hüüdis Merelli. "Solera libreto, hämmastav! Grandioosne! Täiesti ebatavaline! Pingelisus ja suursugused dramaatilised situatsioonid, imeilusad värsid!... Ent see tõrges saksa maestro ei taha seda taibata ning peab libretot võimatuks... Ma ei tea, kus on mu
d�naamilise kompositsiooniga. Kajastades s�jateemat, j��dvustas kunstnik tollases poliitikas olulist s�ndmust, millega tunnustati ajaloolist v�imsat v�itlusstseeni, �listati konkreetseid kangelaslikke v�ejuhte ja nende saavutusi. Lahingud nii maal kui merel on l�bi kunstiajaloo huvi pakkunud, viidates �hteaegu nii �ilsatele printsiipidele, mille eest v�idetavalt lahingusse mindi, kui ka s�ja hukutavale m�ttetusele, mida kannavad nende stseenide tagamaad. Beerstrateni merelahing on k�ll idealiseeriv, kujutades t�ispurjedes v�imsaid lahinglaevu otsekui paraadportreed, kuid seda enam v�imendub siin kogu s�ndmuse inimlik alatoon, mis meenutab ka selles lahingus hukkunuid. ****** Flaami kunstiajaloolase Karel van Manderi (1548 � 1606) andmetel s�ndis Jan Cornelisz Vermeyen 1500. aastal Beverwijkis. Teda teatakse ka nimedega Jan Mayo ja
annaabi.ee 
