pärit minevikust. Viha alla sattusid kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid löögi alla katedraalid kui ka kirikud, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljusid skulptuure ja ehitisi. Revolutsiooni käigus üritati uuendada ka igapäevaelu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Peale kuninga hukutamist 1793. aastal kadusid ka härra, proua ja preili aupakklikust väljendavad tiitlid, kõnetlussõnaks kujunes kodanik. Revolutsioon pani lause nüüdisaegsele poliitikale. Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale.Revolutsiooniga sai poliitika põhimõtteliselt kõikide asjaks: inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, vaatamata sellele, et ta volitas valimistel võimu oma esindajatele. Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu,
räägib huvitavaid lugusid. Kohtumine Jeshuaga muudab Pilatuse elu. Siiamaani on kõik inimlik olnud Pilatusele vastumeelne, tema põhimõtetega vastuolus. Pilatuse eesmärk on olnud valitseda alamaid ning olla meelepärane nendele, kellele ta ise allub. Prokuraator on sunnitud mehe kas süütuks tunnistama või hukka mõistma. Kuigi Pilatus tahaks Jeshua ellu jätta, sest mees on talle heaks meelelahutuseks, tähendaks see Pilatusele tema enda hukutamist ning diplomaatiline vestlus kõrgema kohtuniku Joseph Kaifaga sunnib teda Ha- Nostri surma mõistma.Jeshua tapetakse koos kahe teise süüdimõistetuga. Pilatus tunneb hingepiinu ja süütunnet, mida isegi õigustus, et ta täitis vaid oma ametikohust, ei leevenda. Romaani juhtivaks tegelaseks on saatan Woland. Professor Woland on silmakirjalik ja kaval, kuid samas ka üllas ja suuremeelne. Tema sisemisi vastuolusid ilmsestavad välimised ,,Parem silm must ja vasak millegipärast roheline
Pidades paar päeva nõu algas jälle rünnak Poolasse, täpsemalt 1. IX 1939 ja maailm oli jälle sõja leekides. 5 Poola vallutati kiiresti ja edukalt, seda juba selle pärast, et Poola ei jõudnud moodustada isegi vasturinnet, kui nad olid juba omadega sees. Sõjakäigus hakkasid paljasuma natside korraldatud piinamised ja küsitlemised, kus kasutati nii elektrit kui ka hukutamist, see tõi hirmu vastastes, aga samas ka viha. Hitlerit võeti nüüd kui tõelist ohtu. Peagi peale Poola lüüa saamist liitunud riigid kuulutasid sõja Saksamaale. Kummaline küll, aga see üldse ei heidutanudki Hitlerit, Natsid kulgesid võidust võitu, nii läänes kui ka idas. Detsembri 18. Päeval 1940 andis Hitler ajalooliselt märgitava käsukirja, kus märgitakse ära "Operatsioon Barbaros" rünnak Nõukogude Liitu. Nõukogude Liit oli vaja vallutada kiire sõjaretkega
Nii oli see Peet Vallaku loominguperioodil ja nii on see tänapäeval. Novelle lugedes jääb pidevalt õhku küsimusi ning enamasti ei lõpe jutud resoluutselt avaldades täit tõde. Selline salapärasus on kaasakiskuv ning paneb tegelaste ning nende elu üle järele mõtlema. Peet Vallaku novelli on nimetatud karakterinovelliks, millega rõhutatakse inimesekujutise erilist kaalukust tema teostes. (Puhvel, 1985, lk321) Paljudes lugudes võib ühise joonena näha meeste hukutamist või lolliks tegemist naiste poolt, kuigi naisi ei esitata pea üheski novellis peategelasena. Peamiselt kujutab Vallak mehi ja nende hulgas eriti ätte, naisi esineb aktiivsemas osas ainult paarikümnes teoses. Näiteks "Lodjavahi surm" on ainus teos, kus naisel on aktiivne juhtiv osa sündmustikus, Epp Pillarpart aga, on juba üsna passiivne. (Palgi, 2011, lk502.) Epp Pillarpardi loos võistlevad kaks peremehekandidaati. Mõlemad limpsavad keelt
annaabi.ee 
