rahvale; · Valitsuse abi talude · rahva relvastamine; päriseksostmisel · pooldasid Vene vabariiki · Aulaotsuse elluviimine, võimude suhtumine · Mõisate põletamine, "vabariikide" väljakuulutamine 5. Karistamine · Sõjaseisukord (kuni 1908.a .) liikumisvabadus piiratud · Karistussalgad · Sõjakohtud · 300 hukatut, 600 sai peksa · suleti ajalehed, keelustati sotsiaalsed organisatsioonid 1905. a revolutsiooni tähtsus (ei saavutatud neid eesmärke, mis sooviti) · esimest korda venemaal kutsuti kokku parlament · vene impeeriumis kehtestatakse kodanlikud demokraatlikud õigused · taastati eesti keelne kooliharidus · parandati talupoegade renditingimusi 2
pilastamiseks. Väikese väega saavutatud võit õhutas eestlaste võitlusvaimu ja usku oma võimetesse. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. Võttes arvesse Henriku Kroonikas pakutud kaotajate arve (sadakond vangilangenut, 14 piinatut ja hukatut, 3 hukkunud kohalikku ülikut, mõned haavatud ordu liikmed), võime järeldada, et kummalgi pool polnud osalejaid üle mõne saja ja tegu oli väikesemastaabse lahinguga. ALLIKAD: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cmera_lahing 2) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/23umera.htm 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlaste_muistne_vabadusv%C3%B5itlus
· Narva löögigrupeering: 6. diviis (3 jalaväepolku ja ratsapolk), Eesti kütipolgud, Soome kütipolk . · Pihkva löögigrupeering: 2. Novgorodi diviis ja 2. Läti kütibrigaad. 29. XI 1919 Eesti Töörahva Kommuun, juhtorgan nõukogu (Anvelt, Pöögelmann) · Eesti peab jääma autonoomsena Venemaa koosseisu · pankade ja tööstuse natsionaliseerimine · enamlik maareform (maa väljajagamine kommuunidele) · range tsensuur · sovetlik kohtusüsteem + terror (400 hukatut) 22. XI 1918 PA katse Narva vallutamiseks: sakslased löövad tagasi + mäss Punaarmees 25. XI 1918 PA esimene rünnak Pihkvale: lüüakse tagasi (sakslased + valged) 28. XI 1918 Juhkentali lahing. Narva rindel merest Peipsini 1000 Eesti sõdurit (peamiselt kooliõpilased) + 2000 sakslast. Punaväelasi 6000. Eesti ettevalmistused 11. XI 1918 Kaitseliidu asutamine 16. XI 1918 valitsuse otsus luua vabatahtlik Eesti rahvavägi (25 000 meest); tuli 2200 meest 27
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
annaabi.ee 
