Magistriõpe, 1 aasta. Õiguse filosoofia William Shakespeare teose ,,Hamlet" sisukokkuvõtte Shakespeare lõi oma teose ,,Hamlet" XVII sajandi alguses kui feodalismipimedust ja julmust esitanud vanad korrad põrkasid kokku tekkiva kapitalismi hukatavate kiindumuste ning võimu kullahimuga. Jälgides kahe halva kokkupõrget humanistid pikkamööda kaotasid usku heasse, õiglusse ja sõprusesse, mis sai ka kajastatud kõnealuses Shakespeari näidendis. Anlüüsides viidatud teost on oluline silmas pidada, et rennessansiajastul kiriku dogmad ja tsensuur kaovad oma piiramatu võimu ning ühiskond jõuab iseseisvate mõtisklusteni elust, õiglusest ja moraalist. Tekib valiku
jaanuaril 1793 Revolutsiooni (praegusel Concorde’i) väljakul. 27 giljotiin – auväärne meditsiinidoktor Joseph Ignace Guillotin [gijo´tä(n)] ei ole giljotiini leiutaja, kuigi selle tapariista nimi on tuletatud tõepoolset tema perekonnanimest. Ligilähedane hukkamisriist eksisteeris juba renessansiajal Itaalias ja arvata võib, et see oli olemas veel varem. Doktor Guillotin oli parlamendi esimese koosseisu – Asutava Kogu liige, kus ta rääkis üksnes kõikide hukatavate võrdsusest surmanuhtluse täideviimisel (ta nõudis, et ei tehtaks vahet tavalise surmamõistetu ja aadliku vahet). Kuna Pariisi tapamajas juba kasutati loomade tapmiseks mehaanilist tapariista, paluski ta oma kolleegi doktor Louis’d, et too parlamendi istungil saadikutele lamba peal demonstreeriks, kuidas see riist toimib (doktor Louis tellis riistapuu meistrilt nimega Schmidt). Tapariista algne nimi “louisette” ei läinud aga käibele, sest doktor Louis’d
jaanuaril 1793 Revolutsiooni (praegusel Concorde'i) väljakul. 27 giljotiin auväärne meditsiinidoktor Joseph Ignace Guillotin [gijo´tä(n)] ei ole giljotiini leiutaja, kuigi selle tapariista nimi on tuletatud tõepoolset tema perekonnanimest. Ligilähedane hukkamisriist eksisteeris juba renessansiajal Itaalias ja arvata võib, et see oli olemas veel varem. Doktor Guillotin oli parlamendi esimese koosseisu Asutava Kogu liige, kus ta rääkis üksnes kõikide hukatavate võrdsusest surmanuhtluse täideviimisel (ta nõudis, et ei tehtaks vahet tavalise surmamõistetu ja aadliku vahet). Kuna Pariisi tapamajas juba kasutati loomade tapmiseks mehaanilist tapariista, paluski ta oma kolleegi doktor Louis'd, et too parlamendi istungil saadikutele lamba peal demonstreeriks, kuidas see riist toimib (doktor Louis tellis riistapuu meistrilt nimega Schmidt). Tapariista algne nimi "louisette" ei läinud aga käibele, sest doktor Louis'd
Alates septembrist, kui juhtroll oli erikomando 1a käes, läks kõik nii, nagu Sandberger plaaninud oli. Käivitati bürokraatlik protseduur, kus eestlastest moodustatud poliitilise politsei ülesandeks oli toime panna arreteerimised ja teostada formaalne juurdlus ning vormistada otsus, mis läks kinnitamiseks Saksa Julgeolekupolitseile. Sageli piisas süüdistuseks sellest, et rahvuseks oli märgitud juut. Hiljem saatis Saksa julgeolekupolitsei juba vanglaülemale nimekirjad hukatavate kohta. Hukkamised viis läbi poliitilise politsei juures tegutsenud eestlastest formeeritud erikomando. Meil ei ole teada, kes ja millal andsid käsu hukkamiste läbiviimiseks ning kes kuulusid hukkamiskomandosse. Keskset rolli nendes sündmustes lähtuvalt oma ametikohtadest etendasid Eesti poliitilise politsei poolt Roland Lepik, Tallinn-Harju prefektuuri poliitilise politsei ülem Ervin Viks2 ning erikomandot juhatanud Aleksander Koolmeister3 . 2 Viks, Ervin. Sünd 1897 Tartumaal
annaabi.ee 
