EESTI KEELE KT TULETISED: *nimisõnaliited: · väljendavad tegevust: väljendavad isikut või asja: -mine, lugemine -ja, lugeja -nu, eksinu -us, võistlus -lane, eestlane -tu, kirjutatu -u, arutelu -nna, tallinlanna -r, lendur -e, huige -tar, poolatar -ik, häälik -ng, lööming -rd, käpard -ts, jalats -k, minek -sk, volask -kas, purjekas -ndus, kokandus -nd, kirjand -nik, politseinik -el, pardel -is, kirjutis -i, arvuti · väljendavad kogu või ala: -kond, kogukond -stik, sõnastik -stu, rõivistu -la, võimla -mu, elamu
Randla hindas seda 100-120 paarile, ent nüüdseks on liigi arvukus meil jälle tõusnud.(O. Renno,1993) Talvituvate lindude arv Eestis on 150-300. Aastal 2003-2007 hinnati kassikaku arvukuseks 60-120 isendit. (eoy.ee) Händkakk: III kategooria liik. Varesest suurem, helehalli tumedatriibulise sulestikuga. "Loor" hästi arenenud, samuti helehall. Pikk saba. Aktiivne peamiselt öösiti. Hääl kume kahesilbiline haugatus, millele eeneb pisut pikem ühekordne huige. Häälitsustes veel kähisev "tsää", lühike kõlav "kräik" või siis paarimiseajal ka väga varieeruv ja omapärane küllalt pehme kõlav "haukumine". Eesti mandriosas ja suuremates metsadel võrdlemisi tavaline haudelind, mõnedel talvedel harilik talikülaline. Eelistab suuremaid kuuse-segametsi ja lodumetsi.( T. Randla, 1976) Händkakku võib Eestis kohata aastaringselt, sest lisaks meil pesitsevale kuni 2000'le paarile,
Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 4) tüve astmemuutuse liik, vrd müürima, müürida, müürib, müüritud nautima, nautida, naudib, nauditud lugema, lugeda, loeb, loetud Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 5) erinevas astmes tüvevariantide paiknemine vormistikus, vrd luik: luige: luike: luiged: luikesid () huige: huike: huiget: huiked: huikeid () võõpama, võõbata, võõpab, võõbatud () kleepima, kleepida, kleebib, kleebitud () Muuttüübid Olenevalt sellest, millest lähtutakse, on eesti keelele koostatud üsna erinevaid muuttüübistikke. Gutslaff 1648Jõgever 1904 jj Clare 1730 Leetberg 1916 Muuk 1927 jj Faehlmann 1844, 1842 Peterson 1919 Alvre 1964 Ahrens 1853Põld 1920 Mürk 1990 Wiedemann 1875 Tann 1923 Viks 1982 jt
pidada. Niccolo otsustas minna kergemat teedpidi läbi metsa, selle peale allotrialased ei osanud midagi öelda vaid vahtisid üksteisele kahtlase pilguga otsa ja soovisid head teed kuigi hoiatasid et ta või teelt eksida. Mets kuhu niccolo jõudis polnud ükse imede saare moodi vaid täpselt samasuune nagu nende endi kodumaal. Ta võttis õuna mis oli palju magusam kui nende maal ja jäi õunapuu alla magama teda äratas üks linnu huige ja nägi enda ees eremiiti- inimesed kes on saadetud maalt välja. Too mees oli suhteliselt vana ja rääkis kuidas ta oli siia metsa saadetud- kunagi ammu oli ta kohtunudik ja tema juurde oli tulnud väidetavalt sunud mäe elanik, mida aga riik ei taha tunnistada et seal mäes võik keegi elutseda kuna sinna olevat kunagi visatud Heliodorose jüngrid kes olid väga targad ja pooldasid ühe isiku võimu ja seda kõike jõuga
kuutkümmend küünartki pikk ja niipea kui ma selle otsast möödusin, sattusin tihedasse valgesse uttu. Mul polnud enam aimugi, kuhu ma kihutasin. Parem mitte sõuda, mõtlesin, muidu lendad kaldasse või mõne leete vastu või kes teab kuhu. Istusin liikumat ult ja vesi kandis mind; aga kangesti erutav on sihukesel juhul istuda, käed süles. Huikasin ja kuulatasin. Kuulsin üsna kauget huiget, ja mu meeleolu paranes. Sõudsin ses suunas, teravasti kuulates, kas huige veel kord kostab. Kui ma huiget jälle kuulsin, teadsin, et ma ei liikunud huike suunas, vaid paremale poole huikest mööda. Ja kui ma huiget siis jälle kuulsin, liikusin vasemale poole huikest mööda, -- ja ilma et ma oleksin 1 Osariigid, kus enam orjapidamist ei olnud. 293 sugugi lähemale jõudnud, sest tiirlesin ringi siia-sinna, huikaja aga liikus aina otse edasi. Oleksin soovinud, et Jim, see eesel, oleks taibanud tinapanni taguda -- ja vahetpidamatult taguda
annaabi.ee 
