Parisina Tegevus toimub Este lehtlas, hiljem lossis ja siis hukkamisplatsil. Tegevuskohti on vähe ja neid ei kirjeldata eriti. Teose põhikonflikt on vürst Azo ja tema vallaspoja Hugo vahel. Hugol oli armuvahekord vürsti naise Parisinaga ning Azo sai sellest teada. Ta karistas Hugot sellise käitumise eest. Hugos on positiivne see et ta tunnistas oma tegu ja süüd ning mõistis et oli isa suhtes valesti käitunud, ta ei hakanud vastu oma surmanuhtlusele ning leppis oma saatsega. Ta oli uhke ning lootis et taevas selgub siiski õiglus. Negatiivne oli vb see et ta ei hakanud vastu oma surmanuhtlusele ning oli liiga leebe, leplik oma saatuse suhtes. Parisina reedab oma suhte ise ja kogemata. Ta sosistab vürsti kõrval olles
Kui hommikul teomehed üles ärkasid ei olnud enam hobuseid. IX Mure ja kurbus Teomeeste hobused olid öösel kõik rukkise purustanud. Härra oli väga vihane selle peale ja veel, et iga aasta jääb vili kehvemaks, teomehed laisemaks ja sissetulek väiksemaks. Samas otsiti selles peasüüdlast. Villu oli juba kirjutanud laule ning Hugo tahtis Villut viia gümnaasiumi viimasesse klassi sisseastumiseks eksamile. Järsku hüüab Helene Hugot, et too viiks Villu kaugele ära, sest Villu võib olla peasüüdlane. X Villu minevik Villu õpib aias ajalugu, et minna eksamile. Ta kuulas pealt ka teomeeste jutustusi, et kirjutada ja sealsele rahvale midagi. Villu hakkas juba kasuvanemate juurde minema, et hüvasti jätta, aga kasuvanemad tulid juba Villule vastu. Nad soovisid Villule kõike head õpinguteks
Kõik on ühesugused elajad, ülevalt kuni alla. Küll võib Pariisis öösel kella üheksa ja kolme vahel imeasju sündida! Siinseal aga ronib mõni tähtis tegelane veel palju sügavamale sopa sisse kui teised." 4. Nana välimus oli kohati joovastav. Mitte ükski mees ei suutnud talle ära öelda. Tema välimus köitis kõiki. Tema ilul oli niivõrd suur võim, et ka kõige korralikumad mehed ei saanud tema vastu. Eriti usklik krahv Muffat ja Philippe Hugot, kes vihkas Nanat, enne kui oli teda näinud. Näide: ,,Ümarad õlad, odatippudena õieli hoiduvate roosade nibudega amatsoonirinnad, iharalt õõtsuvad puusad, rammusa blondiini reied. Keegi ei naernud enam, tõsiseks jäänud mehed ajasid kaelad õieli, ninaseljad tõmbusid teravaks, suud kipitasid ja kuivasid, üle saali oleks nagu levinud kerge tuuleõhk, mahe, kuid rasket ähvardust täis. Armsas lapsukeses virgus äkki erutav naine, ärkas
Olemus: eraklik; ei saanud naistega läbi; 10 Lugu: Noorpõlves oli tal tüli Maxiga, sest tal olid tõuvasikad, kes pärinesid Maxi üle maakonna kuulsast pullist. Selle eest sai ta Maxilt külasimmanil kõrvakiilu, mida ta tagasi ei tasunudki. Talunikuna oli tal kaheksa hektarit maad, mis asusid Kännumäe ja riigimetsa vahel. Pidas loomi. Kui sõda läbi sai, kutsuti ta vallamajja tööle. Ta hakkas normiteateid viima. Hugot ei sallitud tema ameti pärast. Ühel ööl tulid metsavennad ja koputasid tema aknale. Kuna Hugo oli vintpüssi vallamajja unustanud, ei saanud ta end kuidagi kaitsta ning ta tapeti. Surmapõhjus: tapetud metsavendade poolt 4.22. Magda Tuvike Sünnikoht: Harala Olemus: isatütar, sest on mitu korda isa maininud; Unenägu: Sarlakpunane surm tuli suurteed mööda, puhus aias valgetele roosidele ja pomises: "Ei ole...". Perekond: isa Surmapõhjus: Arvatavasti suri sarlakite tõttu. 4.23
annaabi.ee 
