pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ja laulmisest. 8-9saj toestas jumalateenistust OREL. Gregorius Suur paavstiks- htlustas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja snum. Muusikaline vljenduslaad vga erinev.kshlne ja saadeta ( hiljem oli saateks orel)esitajaks 1 laulja, lauljate grupp vi koor. Tekstid ladinakeelsed. esitajateks mungad.MISSA- katoliku kiriku jumalateenistus.NOODIKIRI: on prit 8-9 sajandist.Tekkis kloostrites. Algseteks noodimrkideks oli neumad.Noodijoonte ssteemi ja silpnimetused leiutas 11
esitamine hel noodil lauldes, tavaliselt vaimulik ANTIFOON - ks sagedaseim laulutp, refrniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, ajajooksul psalmidest eraldunud. HMN - stroofilise vrsstekstiga laul GREGORIUSE LAUL - hehlne, taktimduta, vabalt hljuv rtm jlgib ladinakeelset proosateksti (harva teistes keeltes vi vabavrsiline) Gregorius Suur viis lbi kirikurefomi, millega veti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lne-Euroopas. Tema htlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu - gregooriuse laulu - aluseks. NEUMA - noodimrk, mis ei thista mitte ksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi TROOP - omaprane loomingumeetod, traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine LITURGILINE DRAAMA - teatraalne stseen jumalateenistusest, kus kanti lauldes ette selle pha juurde kuuluv ja poeetiliselt tdeldud piiblilik GOLJAARID E VAGANDID - rndavad lipilased vi teenistuseta vaimulikud,
Gregooriuse laulu Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. 590 aastal valiti paavstiks Gregorius Suur. Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul. Rütmilst taktimõõtu ei ole, vaid jälgib teksti loomulik kulgemist.
annaabi.ee 
