Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hrik" - 4 õppematerjali

Kährik
6
docx

Kährik

Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 Referaat Kährik Juhendaja: Sirje-Tiiu Kivilo Rakvere 2013 Kährik Kährik ehk kährikkoer on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja. Kährik on pika karmi karvaga. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Levila Kähriku looduslik levila hõlmab Vaikse ookeani Aasia ranniku Indo-Hiina kirdeosast üle Ida- Hiina ja Korea poolsaare kuni Primorje ja Amuurimaa lõunaosani. Ta elab ka Jaapanis. Alates

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Imetajad eestis
8
doc

Imetajad eestis

emasloom 3...5 (harva 2...9) poega. Eestis on tõenäoliselt üks pesakond juunis või juulis, mujal kaks pesakonda aastas. Pojad on suhteliselt hästi arenenud ja silmad avanevad neil juba ühe päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Vanemate juurest lahkuvad ja iseseisvat elu alustavad noored pähklinäpid pooleteise kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Keskmiselt elavad nad kolme (aga võivad ka viie) aasta vanuseks. 5 Kährik Kährik on pika karmi karvaga koerlane. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE
9
pptx

VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE

hävitasid/vad linnuliike, sest paljud linnud pesitsevad maas. Rotid(kes ellu jäid) liikusid samuti laevadega saartele ja tegid omakorda puhta töö. Viidi mangustid, et need vähendaksid rotte, kuid hakkasid samuti hävitama kohalikke linde, konni ja roomajaid. Tagajärg: Austraalias on hävinenud suur hulk linde Võõrliigid Eestis Eestis on võõrliike ligi 600 NT: tõlkjas, kodutuvi, valge toonekurg, vesirott, ameerika naarits, signaalvähk, kährik jne. Uued liigid Eestis? Eestisse on toodud viimastel aastatel turismis edendamiseks jaanalinde ja piisoneid. Nende arvukus on suurenenud Nad sobivad siinsesse kliimasse hästi, seega võiksid nendest saada uued potensiaalsed võõrliigid Kasutatud kirjandus Bioinvasioon (powerpoint) Kersti Veskimets Wikipeedia.ee/bioinvasioon

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Jahindus
3
doc

Jahindus

Arvukuse tase 10 000 700-800 40-60 tuhat 800-10000 400-600 150-200 700-800 ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I V Ä I K E U L U K I D KOBRAS ONDATRA VALGE- HALL- REBANE KÄHRIK MÄGER JÄNES JÄNES Tüvepikkus (sm) 80-100 25-40 45-68 50-70 50-90 50-80 60-90 Kaal (kg) 15-30 0,9-1,3 2-5,8 3-7 4-10 4-12 10-12(s-25) Inna aeg II-III III-IX II-III II-III(I) II II-III VI-VII

Loodus → Keskkonnaõpetus
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun