Eesti: linnageograafias mõned tudengite, magistrantide tööd sh. ka „mängleva stiiliga“.20. sajandi modernlistliku linna funktsionalistlikud baastõed ja linnaruumi jagamine elamise, töötamise ja vaba- aja ja liikluse vahel seatakse kahtluse alla. Puhtad vormid majades saavad mitmeid alternatiive. Potsmodernism esitab väljakutse modernistlikule mõtteviisile ning modernistlikele põhimõtetele, väärtustele ja ideaalidele. 7) Võrdle Burgessi ja Hoyti linnamudeleid: Burgessi ringmudel- maakasutus areneb ärikeskusest kaugemale järgides kontsentrilisi ringe. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon linnas on inimökoloogiliste protsesside tulemus, mille taustal on erinevate sotsiaalsete ja etniliste gruppide erinevad majanduslikud võimalused ja jõud linnaruumis- linn on arenenud kõrgkultuuri ja tsiviliseeritud tegevuse keskus. 1-
Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel – maakasutusvormide suhtelisel paiknemisel põhinev mudel. 1B. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasautatakse ruumilises dimensioonis. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee,
Hiljem tekivad uued sisserändajad samasse piirkonda kõige suuremaks grupiks ning olukord stabiliseerub. Kui linn kasvab kiiremini kui selle loomulik iive, siis on tulemuseks sotsiaalne metabolism, s.o. kuritegevus, enesetapud, haigused, vaesus ja anoomia. Tulemuseks kolivad kõige uuemad sisserändajad kehva mainega piirkondadesse üleminekuvöönids, äirkeskuse ja eeslinna vahel ja lükkavad teised elanikud üleminekuvöönidst kaugemale eeslinna. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel. Ametnikke huvitasid tüüpilised linnaosad, kus laenude risk on suurem. Uuringus selgus, et rentide suurus muutus linnades sektoraalselt. Linnad jaotuvad sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja linna keskel asuvast ärikeskusest. Linna kasvades ulatusid sektorid kaugemale linnakeskusest. Kõige kõrgemad rendid olid linnasüdames. Keskmise sissetulekuga inimesed elasid tavalislt kõrge staatusega inimeste poolt asustatud piirkondade läheduses
annaabi.ee 
