Jekaterina Misuna & Marija Mironova VÕRGUTEABETEENUSED (NIS) Referaat Õpetaja Mihhail Karutin Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kohtvõrguga töös on üldine eesmärk pakkuda kasutajatele läbipaistvat võrgukeskkonda, st kõik arvutid peaksid olema võrdselt kättesaadavad. Põhiline komistuskivi sel teel on oluliste andmete (nagu näiteks kasutajakontode) sünkroniseerimine kõigi hostide vahel. Varem oli hostinime püsivuse tagamiseks võimas ja keerukas teenus -- domeeninimede süsteem DNS. Teiste ülesannete jaoks pole sellist spetsiaalteenust loodud. Pealegi ei tasu paljude süsteemiülemate meelest Internetiühenduseta kohtvõrgus DNS-i ülesseadmine end ära. Seepärast töötas Sun välja võrguteabeteenuste süsteemi NIS (Network Information Services). NIS hõlbustab üldist juurdepääsu andmebaasidele ning soodustab
vahel. Valisin vaikimisi. Nüüd jooksid üle must ekraani pikad tekstiread ja edasi sai valida installeerimisel kasutatavat keelt. Valisin inglise keele. Nüüd pakuti mulle valitud keele järgi asukohamaid, millest ükski ei sobinud ja tuli valida other. Edasi sai valida Euroopa, ning selle järel Eesti. Nüüd oli väike segadus klaviatuuri keele valikul, tuli võtta Ameerika. Järgnevalt toimusid mitmesugused laadimised ja siis hakkas võrgu konfigureerimine, mille käigus sisestasin hostinime ja domeeninime. Edasi tuli sisestada juurkasutaja nimi, parool ja paroolikinnitus. Neid sai ka vahele jätta. Kuid järgnevat, uue kasutaja täisnime, uue konto kasutajanime ja uue konto parooli vahele jätta ei saanud, tuli sisestada. Nüüd toimusid jälle mõned laadimised ja siis sai valida, millist kõvaketta partitsioneerimismeetodit eelistatakse, kas juhatatud või käsistsi. Valisin juhatatud. Vahepeal oli kõvaketta valik, kuid et asi toimus
kolmanda taseme domeeniks. Esineb ka suurema tasemetearvuga hierarhiaid, ent need on haruldased. Ülddomeenid: .com, .org, .net, .uucp USA haridus-, valitsus- ja militaarasutused: .edu, .gov, .mil Kahetähelised riigikoodid: .ee, .fi, .de Uued ülddomeenid: .biz, .name, .info, .pro, .museu, .aero, .coop Nimeruumi organiseerimine domeeninimede hierarhia abil lahendab kenasti nimede ühesuse probleemi, sest DNS nõuab hostinime ühesust ainult domeeni sees. Täielikult klassifitseeritud nimed jäävad ka hõlpsamini meelde. Nimetatud põhjustest piisaks õigustamaks suurte domeenide jagamist mitmeks alamdomeeniks. Kuid DNS pakub täiendavaid eeliseid: võimu alamdomeeni üle saab delegeerida vastavale domeeniülemale, kes võib vabalt kasutada suvalisi hostinimesid ja määrata neile oma võrgus IP- aadresse ilma igasuguse välise sekkumiseta.
kohalikud nimeserverid, juurserverid ja autoritatiivsed nimeserverid. Igal ISP-l (internetiteenuse pakkujal) on oma nimeserver. Päringu tegemisel küsitaksegi kõigepealt kohaliku nimeserveri käest. Kui see vastust ei tea, edastatakse päring juurserverile, mis omakorda küsib autoritatiivse nimeserveri käest (teab autoritatiivse nimeserveri aadressi) ja siis edastab selle kohalikule nimeserverile. Autoritatiivne nimeserver säilitab hosti jaoks hostinime ja IP-aadressi ning käitub enamasti ka kohaliku nimeserverina. Rekursiivse päringu korral küsib nimeserver juurserveri käest, see omakorda teise nimeserveri käest ning info kättesaamisel liigub see täpselt sama teed pidi tagasi. Iteratiivse päringu korral edastab juurserver nimeserverile vaid serveri, kes antud aadressi teab. Selline päring koormab juurserverit vähem. 11
annaabi.ee 
