· Kõigesagedamini esineb IV astme põletusi elektrikahjustuste korral Põletushaavade suuruse määramine Põletushaavade ulatuse määramiseks · "9" reegel-on kasutatav vaid täiskasvanuil põletushaava ulatuse esmaseks määramiseks nt. kiirabi tingimustes · Labakäe reegel rakendatav ambulatoorses praktikas Labakäsi 1% lapsel / 1% täiskasvanul Pea 19 / 9% Ülajäse 9,5 / 9% Ülakeha 32 / 36% Alajäse 15 / 18% · Lund-Browderi skeem täpne haavade skeem vajalik haige hospitaliseerimisel PÕLETUSE PATOFÜSIOLOOGIA · Põletikumediaatorite vabanemisega on seotud nii lokaalne kui kogu organismi haarav põletiku reaktsioon · Leukotsüütidest, trombotsüütidest ja makrofaagidest vabaneb lokaalselt kiniine, tsütokiniine, histamiini ja vabu O2 radikaale · Suure pinna põletus vallandab tuumornekroosifaktor-alfa ja interleukiinide vabanemise PÕLETUSE PATOFÜSIOLOOGIA üldine ekstravasatsioon Hemokontsentratsioon organite isheemia
põletuspinna ulatuse määramine “ 9% seaduse” järgi - on kasutatav vaid täiskasvanuil põletushaava ulatuse esmaseks määramiseks, nt kiirabi tingimustes; põletuspinna ulatuse määramine peopesa-sõrmede pindalaga võrdlemisel: peopesa ja sõrmede pindala on ca 1% inimese kehapindalast – rakendatav ambulatoorses praktikas; Lund-Browderi skeem – täpne haavade skeem vajalik haige hospitaliseerimisel. NB! Lastel 9% reegel pole kehtiv. Korrektne põletusdiagnoos sisaldab: põletushaava sügavust, põletuse suurust protsentides etioloogilist faktorit, põletushaavade lokalisatsiooni, lisanduv hingamisteede põletus, CO mürgistus, śokk Näit. Combustio thermica (leek) gr.IIB-III regio faciei, colli, brachii sin. et manus dex. 7%. Combustio tractus respiratorii. 4. PÕLETUSTÕBI ehk PÕLETUSHAIGUS
Kolmas võimalus on kopsuhaigus: kergest bronhiidist nekrotiseeriva pneumooniani. Acinetobacter. Esinevad glükoosi oksüdeerivad ja mitteoksüdeerivad liigid. Ranged aeroobid oksüdaas- G- kokobatsillid. Üldlevinud saprofüüdid, leiduvad nii looduses kui haiglas. Jäävad ellu niisketel pindadel, k.a. hingamisabivahenditel, ja kuivadel pindadel nagu nahk (gramnegatiivsete puhul see harv). Normaalses suu-neelu-mikroflooras, võivad hospitaliseerimisel prolifereeruda. Acinetobacterid on oportunistlikud patogeenid, eelkõige hingamisabi saavatel patsientidel. Infektsioonid hingamisteedes, urotraktis, haavades, septitseemia. Riskigrupp: laia spektriga antibiootikumid, opist taastuvad, kunstlik ventilatsioon. Laialdase resistentsuse tõttu ravi keeruline. Empiirilises ravis peaks olema β-laktaam (tseftasidiim või imipeneem näiteks) ja aminoglükosiid. Moraxella. Olulisim patogeen on M. catarrhalis. Ta on range aeroob, oksüdaas+, G-
veekindlat kombinesooni, kitlit või põlle. Ohtliku nakkushaiguse kahtlusega patsiendist tuleb teavitada välijuhti või asutuse juhtkonda, kes edastab brigaadilt saadud teate Terviseametile. Nakkuse leviku vältimiseks tuleb piirata inimeste liikumist sündmuskohal ning info jagamist mitteasjakohastele isikutele, et vältida paanika teket. Väljakutsel tegutsetakse patsiendi seisundi ja haiguse kohaselt, hospitaliseerimisel lähtutakse patsiendi seisundist ja kehtestatud korrast. Nakkuskahtlusega patsiendi haiglasse viimisel teavitatakse haiglat haige saabumisest. Transportimisel nakkuskeskusesse ei tohi kaasata liigseid isikuid, isikukaitsevahenditeta inimesi. Kiirabiautos lülitatakse sisse väljatõmbeventilatsioon; patsiendil keelatakse puudutada pindu ja esemeid; samuti väldib kiirabimeeskond mittevajalike esemete puudutamist. Transpordi ajal kannab ka patsient näomaski.
annaabi.ee 
