taaselustamiseni. Palavikukrambid e. febriilsed krambid Esinevad 3-5% lastel vanuses 6 kuud - 3(4) aastat palaviku tõusu ajal, kestusega 1-2 minutit (mitte üle 15 minuti), generaliseerunud toonilised või toonilis-kloonilised krambid. tekivad tavaliselt väikelastel palavikuhaiguse foonil kehatemperatuuri kiire tõusu korral põhjuseks on palaviku ärritav toime ajule hospitaliseerida patsient vähimagi teadvushäire või neuroloogilise leiu korral (diferentsiaaldiagnostiliselt mõelda kõikidele krampide põhjustele) 4 Ravi febriilsete krampide puhul: Vabad hingamisteed: patsient panna küliliasendisse vältimaks aspiratsiooni hingamisteedesse ja kõri sulgumist Medikamentoosne ravi: Diazepam (rectal tube) rektaalselt :
Keemilise põletuse korral tuleb aine kiiresti nahalt eemaldada, kasutades selleks ohtralt voolavat vett. Mitte otsida esmaabiks neutraliseerivaid aineid. Pind katta kuiva sidemega. Elektripõletus Väliselt on kahjustus väike, tegelikult aga esineb ulatuslik kudede kahjustus. Kuna kudede turse on suur, siis tekib verevarustuse häire ja nekroos. Lisaks võib esineda südame fibrillatsioon, lihaskrambid. Vajalik südameuuring rütmihäirete suhtes ja jälgimine 24-48h. Hospitaliseerida. Elektripõletuste klassifikatsioon: Madalpingekahjustused (pinge alla 1 kV). Prevaleeruvaks on organismi üldseisundihäired, koe kahjustus on tagasihoidlik. Kõrgepingepõletused (pinge üle 1k V) Prevaleeruvad ulatuslikud koekahjustused, annavad hulgaliselt tüsistusi. Kaarleek = leegipõletus 1.3. Põletuse raskusaste ja sügavus Kokkupuude tuliste faktoritega põhjustab kudede ülekuumenemise. Põletuse ehk koekahjustuse raskusaste oleneb:
raugalikuks. Mineraalsoolade ja vee vähesuse tõttu kujuneb välja hüpovoleemiline šokk, tekib hapnikuvaegus ja see viib omakorda metaboolse atsidoosi väljakujunemisele.[5] Koolera ravis on esmatähtis elektrolüütide vähesuse likvideerimine spetsiaalsete toitesegudega. Lisaks sellele manustatakse ka tetratsükliini ja gentomütsiini. Kooleraepideemiad pole haruldased ja seetõttu tuleb haige võimalikult kiiresti hospitaliseerida ning panna karantiini. Nakatumise vältimiseks tuleb toiduained enne söömist korralikult pesta, samuti pidada kinni elementaarsetest hügieeninõuetest. Nakkusohtlikkesse piirkondadesse sõites peab end kindlasti vaktsineerima.[4] 13 JAAPANI ENTSEFALIIT Jaapani entsefaliit on sääskedega leviv endeemiline viirushaigus Aasias, millesse nakatub aastas 30-50 000 inimest. See on RNA-viirus, mis kuulub flaviviiruste perekonda
esineb kombinatsioon teadvuse ähmastumisega või ebatavaliste elutähtsate parameetrite korral. Reaalsuse ilmselgelt vale tajumist ja patsiendi võimetust oma taju ja mõtlemist korrigeerida nimetatakse luuluks või reaalsuse kaoks. Patsiendile pole mõistlik püüda tõestada tema eksimust. Oluline on anda patsiendile märku, et tema ettekujutusi reaalsusest aktsepteeritakse, kuigi ise tajutakse teistsugust reaalsust. Patsient tuleb põhimõtteliselt hospitaliseerida. Rasketel juhtudel võib vajaduse korral kaaluda ka ravi haloperidooliga. 12) Sundhospitaliseerimine Sundhospitaliseerimine on patsiendi mittevabatahtlik haiglasse viimine. Selle meetme eeldused on kirja pandud psühhiaatrilise abi seaduses. Transportimisel tuleb kaasata vajaduse korral politsei, et tagada kiirabimeeskonna enda turvalisus. 169 Spetsiifilised meetmed agressiivsete sundhospitaliseerimisele kuuluvate patsientide puhul on ära
annaabi.ee 
