hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütliorduks. Selle tunnusmärgiks sai must rist valgel mantlil. Saksa ordu õitseaeg Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle Veneetsiasse ja 1309. aastal Marienburgi. Malborki ordulinnus oli Saksa ordu keskus kuni 1457. Aastani
hospidalivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale eestkätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. On teada, et sakslased olid oma hospidali Jeruusalemma rajanud juba 12. sajandi alguses, kuid see kadus tõenäoliselt juba enne 1187. aastat, mil Egiptuse ja Süüria sultan Saladin linna vallutas. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütliorduks. Selle tunnusmärgiks sai must rist valgel mantlil.
kiirest. Saksa ordu tõmbus 1291. aastak Veneetsiasse, pärast mida viidi peamaja Preisimaale. Seal omasid nad oma territooriumi ja pidasid pidevat sõda paganatega. Poola-Leedu unioon ja ristiusustamine tekitas ordule ebakindlust. Peagi kaotas ordu oma maad. Tänapäevani eksisteerib keskusega Viinis. Põhiline tegevus tänapäeval haiglate ja hoolekogude ülevalpidamine. Põhines templivendade ja johanniitide reeglitele. Kõrvutas nii kristliku sõjapidamise kui ka hospidaliordu traditsioonid. Sõjalised ülesanded ühendati Vana Testamendi eeskujudega. Riietus: valged või hallid mantlid musta ristiga. Pürenee poolsaare rüütliordud - Oluliseim rüütliordude puhul on rekonkista (tagasivallutamise) teostamine. See hakkas araablaste peatamisega juba Karl Suure ajal, kui viimane vallutas tagasi Barcelona ja lõppes 1492. aastal. Põhiline edu 13. sajandi jooksul. Ka rekonkistat ennast peeti üheks oluliseks ristisõjaks, kuigi üle Euroopa sinna
annaabi.ee 
