L., Labor, E., Morgan, L., Reesman, J. (Guerin et al, 2005, lk 67) C., & Willingham, J. R. (2005). A handbook of critical approaches to literature. New York : Oxford University Press. Ilma autorita (Intelligent Information Intelligent information systems: progress and Systems, 1986) prospects.(1986). Chichester: Ellis Horwood Ltd. Ühe ja sama autori (Brown, 1982, 1988) Brown, P. (1982). Corals in the Capricorn group. erinevad Rockhampton : Central Queensland University. publikatsioonid Brown, P. (1988). The effects of anchor on corals. Rockhampton : Central Queensland University. Kronoloogilises järjekorras!
vanematega. Samuti arvestati muude individuaalsete iseärasustega ning edukusega koolis. (Abort.ee. 2008) Tulemustest selgus, et kõige enam seonduvad abordiga ärevushäired ning meelemürkide kasutamine. Kontrasteeruvalt ei leitud, et ükski teine raseduse tulemus tooks kaasa psüühilise tervise probleemide tekkimise riski kasvamise. (Abort.ee. 2008) Samuti oli aborti teinud naiste seas 61% suurem tõenäosus enesetapule kui neil, kes pole elus aborti teinud. (Fergusson, D. M., Horwood, L. J., Boden, J. M. 2008) See värskeim uuring kinnitab varasemate uuringute tulemusi, mis on tõestanud, et abort suurendab ohtu psüühilisele tervisele. (Abort.ee. 2008) Journal of Psychiatric Research ajakirjas avaldatud artiklis, millega võeti kokku Bowling Green State University professori Priscilla K. Colemani uuringu tulemused, toodi välja, et aborti võib pidada erinevate ärevushäirete, tujukõikumiste ning meelemürkide kuritarvitamise põhjuseks. (Abort.ee. 2008)
Ühendkuningriikides, kus enam kui 90% abortidest lubatakse teha alusel, et väidetavalt kujutab raseduse jätkumine endast naise psüühilisele tervisele tõsist ohtu. Uuringu tulemused annavad mõista, et paljudel juhtudel võib tõde olla täpselt vastupidine: naise psüühilise tervise vaatevinklist on raseduse katkestamine hoopis riskantsem valik kui raseduse jätkumine. Professor David Fergusson, John Horwood ja dr Joseph Boden uurisid enam kui 500 naise rasedust ja psüühilise tervise ajalugu. Need naised võtsid osa pikaajalisest uuringust, mis algas nende sünniga ning kestis nende 30-aastaseks saamiseni. Uurijad võtsid arvesse tegureid, mida võiks seostada abordi süvenenud riskide ja/või psüühilise haigusega, kaasa arvatud lapsepõlve keskkonda, noorukiea raskusi ning suhteid vanematega. Samuti arvestati muude individuaalsete iseärasustega ning edukusega koolis.
arvutiprogrammi närvivõrgu õpetamiseks või kasutada mingit olemasolevatest tarkvara pakettidest. Täiendav kirjandus: 1. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 2. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 3. Moscinski, J., Ogonowski, Z. Advanced control with Matlab and Simulink. London: Ellis Horwood, 1995. 251 p. 28 4 Modelleerimine tehisnärvivõrkudega Identifitseerimisülesande püstitus: On antud süsteem, mille funktsioon on tundmatu. Identifitseerimise ülesandeks on selle funktsiooni matemaatilise mudeli saavutamine:
arvutiprogrammi närvivõrgu õpetamiseks või kasutada mingit olemasolevatest tarkvara pakettidest. Täiendav kirjandus: 1. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 2. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 3. Moscinski, J., Ogonowski, Z. Advanced control with Matlab and Simulink. London: Ellis Horwood, 1995. 251 p. 28 4 Modelleerimine tehisnärvivõrkudega Identifitseerimisülesande püstitus: On antud süsteem, mille funktsioon on tundmatu. Identifitseerimise ülesandeks on selle funktsiooni matemaatilise mudeli saavutamine:
Ühendkuningriikides, kus enam kui 90% abortidest lubatakse teha alusel, et väidetavalt kujutab raseduse jätkumine endast naise psüühilisele tervisele tõsist ohtu. Uuringu tulemused annavad mõista, et paljudel juhtudel võib tõde olla täpselt vastupidine: naise psüühilise tervise vaatevinklist on raseduse katkestamine hoopis riskantsem valik kui raseduse jätkumine. Professor David Fergusson, John Horwood ja dr Joseph Boden uurisid enam kui 500 naise rasedust ja psüühilise tervise ajalugu. Need naised võtsid osa pikaajalisest uuringust, mis algas nende sünniga ning kestis nende 30-aastaseks saamiseni. Uurijad võtsid arvesse tegureid, mida võiks seostada abordi süvenenud riskide ja/või psüühilise haigusega, kaasa arvatud lapsepõlve keskkonda, noorukiea raskusi ning suhteid vanematega.
annaabi.ee 
