nrvide kaudu. Endokriinssteemis seevastu on informatsiooni kandjateks keemilised hendid hormoonid , mis enamasti toimetatakse sihtkohta vere vahendusel. Piltlikult vib nrvissteemi vrrelda telefonivrguga, mille kaudu on vajaduse korral vimalik adressaadiga kiiresti hendust saada ja teateid viivitamatult ning tpselt edasi anda. Endokriinssteem toimib aga otsekui pudelipost vette (verre) lastakse suur hulk kindlat snumit sisaldavaid pudeleid (hormoonimolekule) arvestusega, et varem vi hiljem mni neist adressaadini juab. Enamasti reageerib nrvissteem muutustele organismi seisundis vi teda mbritsevas keskkonnas oluliselt kiiremini kui endokriinssteem. Nrvissteemi reaktsioon jb aga enamasti lhiajaliseks. Seevastu endokriinssteem toimib aeglasemalt, kuid tema reaktsioon kestab kauem kui nrvissteemi vastus. Enamiku organismi kudede ja organite talitlus on allutatud htaegu nii nrvi- kui ka endokriinssteemi kontrollile.
Endokriinsüsteemis seevastu on informatsiooni kandjateks keemilised ühendid hormoonid , mis enamasti toimetatakse sihtkohta vere vahendusel. Piltlikult võib närvisüsteemi võrrelda telefonivõrguga, mille kaudu on vajaduse korral võimalik adressaadiga kiiresti ühendust saada ja teateid viivitamatult ning täpselt edasi anda. Endokriinsüsteem toimib aga otsekui pudelipost vette (verre) lastakse suur hulk kindlat sõnumit sisaldavaid pudeleid (hormoonimolekule) arvestusega, et varem või hiljem mõni neist adressaadini jõuab. Enamasti reageerib närvisüsteem muutustele organismi seisundis või teda ümbritsevas keskkonnas oluliselt kiiremini kui endokriinsüsteem. Närvisüsteemi reaktsioon jääb aga enamasti lühiajaliseks. Seevastu endokriinsüsteem toimib aeglasemalt, kuid tema reaktsioon kestab kauem kui närvisüsteemi vastus. Enamiku organismi kudede ja organite talitlus on allutatud ühtaegu nii närvi- kui ka endokriinsüsteemi kontrollile
seedekulglas interakteeruvad ja kontrollivad sekretsiooni, absorptsiooni ja motoorikat. Sihtmärkrakkudel, olgu nad sekretoorsed, absorptiivsed või silelihasrakud, on retseptorid, millede kaudu saab nende rakkude tööd kontrollida nii neuraalset (toimub neuronite vahendusel. Aksonit mööda leviv aktsioonipotentsiaal põhjustab neurotransmitteri vabenemise) kui humoraalselt (Hormoone tootev näärmerakk salvestab toodetu granulaarsel kujul, ühes graanulis on palju hormoonimolekule) vallandatud keemiliste ühendite abil. Hormonaalne regulatsioon on aeglasem, võtab minuteid ja tunde. Need neurokriinid, endokriinid ja parakriinid vabastatakse närvilõpmetest ja näärmerakkudest vastuseks erinevatele stiimulitele, mis on omakorda üle retseptorite toiminud. Nende stiimulite allikas võib pärineda nii väliskeskkonnast, kui ka organismist endast (hea näide on maosekretsiooni ajufaas, kus lisaks lõhnale on ka ettekujutusel, st kortikaalsel mõjul toime näärmerakkudele)
Piltlikult võib närvisüsteemi võrrelda telefonivõrguga, mille kaudu on vajaduse korral võimalik adressaadiga kiiresti ühendust saada ja teateid viivitamatult ning täpselt edasi anda. Endokriinsüsteem toimib aga otsekui pudelipost vette (verre) Närvisüsteemis edastatakse lastakse suur hulk kindlat sõnumit sisaldavaid pudeleid (hormoonimolekule) informatsiooni arvestusega, et varem või hiljem mõni neist adressaadini jõuab. elektriliselt, Enamasti reageerib närvisüsteem muutustele organismi seisundis või teda ümb- närviimpulssidena, ritsevas keskkonnas oluliselt kiiremini kui endokriinsüsteem. Närvisüsteemi endokriinsüsteemis
annaabi.ee 
