Horisondi kaugus singulaarsusest on 3 km x tähe mass (Päikese massides). Sündmustehorisondi (Schwarzschildi raadiuse) suurus on võrdeline musta augu massiga. Astronoomid on leidnud musti auke sündmustehorisontidega vahemikus 6 miili kuni meie päikesesüsteemi suurus. Aga põhimõtteliselt võivad nad eksisteerida ka väiksemate/ suuremate horisontidega. Näiteks Maa Schwarzschildi raadius on umbes marmorkuuli suurune. Nii palju oleks vaja Maad kokku suruda, et seda mustaks auguks muuta. Must auk ei pea olema väga suur/ulatuslik, aga see peab olema väga kompaktne. Statsionaarsusraja on kokku surutud augu pooluste kohalt, kuid ekvaatoril ulatub veidi väljapoole sündmuste horisonti. Ergosfäär asetseb kahe horisondi vahel; miski ei saa seal paigal püsida,
Luvisols - mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutumist, mullas esineb väljauhtehorisont, puudub tugevasti happeline reaktsioon (meil leetjad mullad, osa kahkjaid (näivleetunud) muldasid). Cambisols - mullad, kus esineb murenemise tagajärjel muutunud horisonte nagu Bm (meil leostunud mullad, osa rähkmuldasid). Arenosols - vähearenenud profiiliga, valdavalt liivased kuivad mullad (meil osa rannikumuldasid luidetel, väljaarenemata horisontidega nõrgalt leetunud mullad). Regosols - vähearenenud või degradatsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad (meil osa rähkmuldasid, erodeeritud mullad). Kõrgemate tasemete (II tase) eristamiseks kasutatakse reference base ühiku ees täiendsõna, see määratakse domineeriva mullatekkeprotsessi või mulla lähtekivimi järgi. Näiteks stagnic tähendab taandumistingimusi ja kui eelnevalt oli määratud Albeluvisol, saame mulla nimetuseks Stagnic Albeluvisol.
osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud. Tähistame A-tähega 2.Kõduhorisondi teke seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mulla pinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub kõudhorisondi tekkes. Tähistame O-tähega. 3.Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mulla pinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Eeltingimus liigniiskus (hapnikupuudus). Peegeldub profiilis. Turvas iseloomustab soostumist. Tähistame T-tähega. T > 10 cm 3
Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1. Savistumine mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH
huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke - seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega - toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine - liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1. Savistumine - mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale.