tanki laele Rõhk tanki laele pl = gh = 1,0259,8110 = 100,6 kPa. Hüdrostaatiline rõhk tanki laele Pl = plA = 100,62012 = 24 144 kN =24,144 MN. tanki põhjale Rõhk tanki põhjale pp = ·g·h = 1,025·9,81·11,5 = 115,6 kPa. Hüdrostaatiline rõhk tanki põhjale Pp = pp A = 115,62012 = 27 744 kN = 27,744 MN. 1.2. Hüdrostaatilise rõhu jaotus tasandil Load on an immersed plane Absoluutse hüdrostaatilise rõhu jaotus horisontaaltasandist erinevatel tasanditel sõltub sügavusest (difference in head) h , millele lisandub atmosfäärirõhk p = patm + gh. Et tasandile mõjub väljastpoolt atmosfäärirõhk, mida tasakaalustab niisama suur seest mõjuv atmosfäärirõhk, siis rakenduslikku huvi pakub vaid veest tingitud ülerõhk. Rõhu jaotus sõltuvalt sügavusest on lineaarne. Kui on teada näiteks püsttasandi raskuskese ja selle sügavus H, siis sellele tasandile mõjub jõud
jne); torustiku koondumised ja hargnemised; süsteemi elemendid (klapid, filtrid jne). Hõõrde- ja kohttakistused tekitavad rõhukadusi. 13. Voolava vedeliku mehaanilise energia liigid ja nende omavahelised seosed. Nagu iga liikuv füüsikaline keha, omab vedelik potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. Füüsikalise keha potentsiaalne energia (asendienergia) on võrdeline keha kaugusega vertikaalsuunas vabalt valitud horisontaaltasandist (nullpinnast). Potentsiaalse energia arvuline väärtus võrdub mehaanilise tööga, mis tuleb teha, et tõsta keha nullpinnalt vaadeldavale tasandile. Keha potentsiaalse energia absoluutväärtus on sõltuv ka keha massist. Konkreetse keha puhul on tema kaugus nullpinnani keha potentsiaalse energia mõõduks: suurem kaugus suurem energia, ja muidugi ka vastupidi. Vedeliku asendienergiat kasutatakse näiteks hüdroelektrijaamades turbiinide käitamisel.
supraspinatuse kõõluse piirkonnas ning ulatub vigastusest lähtuvalt m. subscapularise piirkonnast m. infraspinatuse ja m. teres minori kõõlusteni. Täieliku rebendi all mõistetakse kogu kõõluskoest läbi kulgevat rebendit, millelele järgneb caput humeri otsene kontakt acromioniga. Osalise rebendi korral on vaid osad rotaatorlihaste kõõlused katki/ vigastatud. Rebendi häired tulevad esile käe abduktsioonis ja välisrotatsioonis. Patsiendil on alati puhkusevalu, öövalu ning kõik horisontaaltasandist kõrgemal sooritatavad liigutused on piiratud. Hea õlavöötme lihasjõuga patsiendil võivad liigutused olla täielikud, kuid liigutussooritus on valulik. Sellisel juhul sooritatakse liigutus ebaõige liigutusmustriga, kus sünergistlihased kompenseerivad õlaliigese liigutusi. Rotator cuff`i rebendi tüüpiline häire on ulatuslik, kiirguv valu kaelast sõrmedesse- kui valu kestab pikka aega, tuleb esile lihasatroofia- tüüpiliselt m. infraspinatuse ülaosas.
annaabi.ee 
