g = 9,8 m/s2 kukkumisel mingil suvalisel ajahetkel t ja s = ?, selle lõpphetkel. v=? Antud juhul on kivi liikumine vaadatav kahe teineteisest sõltumatu liikumisena. Horisontaalsuunas liigub kivi kogu aeg ühtlaselt esialgse algkiirusega v0 . (Miks see nii on, põhjendatakse dünaamika osas. Siin ütleme ainult seda, et keha liikumist mõjutab maa raskusjõud, mis on suunatud vertikaalselt alla ja seetõttu horisontaalsuunalist liikumist ei mõjuta.) Seetõttu on kivi kaugus torni jalamist arvutatav igal ajahetkel t lihtsa ühtlase liikumise valemiga s = v0 t Vertikaalsuunas aga langeb keha ühtlaselt kiirenevalt raskuskiirendusega g. Kuna keha visati horisontaalsuunalise algkiirusega, siis vertikaalsuunaline algkiirus on võrdne nulliga ja langemise kõrgus arvutatakse valemiga gt2 h= . 2 Kuna torni kõrgus h on antud, saame siit arvutada kukkumisaja 2h t= g
vähenemine toimub ainult poorsuse arvel.3. Vee ja pinnaseosakeste liikumine vertikaalsuunas. Pinnasele iseloomuliku anisotroopsuse tõttu ei ole kogupingega. Seepärast liiva tugevus veeküllastatud olekus ja kuivalt ei on võimalik ainult vertikaalselt, see on ühes suunas.4. Kogupinge on kogu deformeeritavus eri suundades ühesugune. Horisontaalsuunalist erine. Liiva sisehõõrdenurk sõltub terade kujust ja suurusest, pinnase pinnasekihi paksuses ühesugune.5. Pinnas on veeküllastunud.6. Veejuhtivus ja deformeeritavust saab määrata ka dilatomeetriga. See kujutab endast tihedusest, lõimise ebaühtlusest jne. Enamasti on suurem kui 30 kokkusurutavus ei muutu tihenemisel
Puuduseks on asjaolu, et deformeeritavus määratakse horisontaalsuunas samal ajal kui enamikel juhtudel on vajumi arvutamiseks vaja teada deformeeritavust vertikaalsuunas. Pinnasele iseloomuliku anisotroopsuse tõttu ei ole deformeeritavus eri suundades ühesugune. Pressiomeetri eriliigiks on isesüvistuv seade, mis ei vaja eelnevat puuraugu rajamist ning mille juures ei teki ebatasasusi silindri ja pinnase vahel. Horisontaalsuunalist deformeeritavust saab määrata ka dilatomeetriga. See kujutab endast pinnasese süvistatavat õhukest teraslehte, mille sisse on monteeritud terasest membraaniga survekamber ja deformatsioonimtur (joon 4.28). M õ õ te s e a d e T o ru s t s u ru - G a a s i b a l lo o n m is v a r ra s
annaabi.ee 
