uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Mis on soo? looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub soomulla ehk turbana. Kurd on tektooniliste Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. - jõudude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite paine. Kurrud tekivad enamasti tektooniliste survepingete (horisontaalpingete) tulemusena, kuid võivad tekkida ka maakoore vertikaalsete liikumiste tulemusena Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rikked on näiteks lõhed ja murrangud. Tekivad siis, kui Mis on lihtkraater? Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel Näiteks Barringeri kraater Arizonas. Mis on komplekskraater? Komplekskraatril on aga kraatri keskel keskkõrgendik Mis on kaldeera
Seevastu sügavamal maakoores, kus valitseb kõrge temp., deformeeruvad kivimid plastiliselt. (http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/STRUKTUURIGEOL.html) 103. Maakoore plastilised deformatsioonid. Kurrud. Kurru mõiste ja kaks peamist liiki antiklinaal ja sünklinaal Plastiliste deforatsioonide korral pinge kadumisel maakoore kuju ei taastu. Kurd on tektooniliste jõudude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite paine. Kurrud tekivad enamasti tektooniliste survepingete (horisontaalpingete) tulemusena, kuid võivad tekkida ka maakoore vertikaalsete liikumiste tulemusena. (Nt: mis juhtub paberilehega kui teda kahelt poolt kokku lükata või alt lükata). Kurrud on laialdaselt levinud ja väga tüüpiline maakoore kivimite deformatsiooni tüüp mäestike vööndites. Kui settekompleksides väheneb kihtidekihtide vanus ülespoole liikudes e noorim kiht asub kõige üleval ja vanim kiht kõige all, siis nimetatakse seda normaallasumuseks. Antiklinaal (vt
Rohkem on uuritud eksperimentaalselt kontaktpingete jaotust vahetult vundamendi talla all. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et vertikaalpingete jaotus vundamendi keskpunkti all on ligilähedane Boussinesq' lahenduse abil leitule. Enamasti on täheldatud, et pinged on mõnevõrra suuremad. Boussinesq' teooriaga võrreldes suurema pingekontsentratsiooni vundamendi talla all annavad ka mittelineaarse pinnasemehaanika lahendused. Tunduvalt halvem on kooskõla teoreetiliste ja mõõdetud horisontaalpingete vahel. Kokkuvõttes võib järeldada, et elastsusteooria lahendid, vaatamata eelduste ligikaudsusele, annavad praktiliste ülesannete lahendamiseks piisava täpsuse. Kuid tuleb arvestada, et saadavad tulemused ei ole täpsed ning pingeseisundi hindamisel peaks insener arvestama võimalikke kõrvalekaldeid olenevalt pinnase ehitusest, vundamendi iseärasustest jne.
annaabi.ee 
