struktuurile. Vaiade rammimise mõju võib ulatuda sadade meetrite kaugusele. 2. Kohtvaiu võib valmistada rammvaiadest tunduvalt suurema läbimõõduga ja pikkusega. Seetõttu võib üksiku kohtvaia kandevõime olla suurem ja vajalik vaiade arv väiksem. Sellest tingituna on väiksem rostvärgi maht või see võib üldse puududa. Suurema läbimõõdu tõttu on lihtsam vastu võtta ekstsentrilisi- ja horisontaalkoormusi. 3. Kohtvaiad saab valmistada täpse pikkusega, kuid rammvaiadel tuleb sageli ülemised otsad eemaldada. 4. Väiksem terase kulu. Rammvaiade armatuuri määravad transpordil tekkivad omakaalust tingitud paindemomendid ja rammimisel tekkivad surve- ning tõmbepinged. Tsentriliselt koormatud kohtvaiade puhul võib armatuurist üldse loobuda või kasutada seda ainult vaia ülemises osas juhusliku ekstsentrilisuse vastuvõtmiseks. 32. LOETLEDA VAIA KANDEVÕIME MÄÄRAMISE MEETODID KOOS
hoonetele ja pinnase struktuurile. Vaiade rammimise mõju võib ulatuda sadade meetrite kaugusele. 2. Kohtvaiu võib valmistada rammvaiadest tunduvalt suurema läbimõõduga ja pikkusega. Seetõttu võib üksiku kohtvaia kandevõime olla suurem ja vajalik vaiade arv väiksem. Sellest tingituna on väiksem rostvärgi maht või see võib üldse puududa. Suurema läbimõõdu tõttu on lihtsam vastu võtta ekstsentrilisi- ja horisontaalkoormusi. 3. Kohtvaiad saab valmistada täpse pikkusega, kuid rammvaiadel tuleb sageli ülemised otsad eemaldada. 4. Väiksem terase kulu. Rammvaiade armatuuri määravad transpordil tekkivad omakaalust tingitud paindemomendid ja rammimisel tekkivad surve- ning tõmbepinged. Tsentriliselt koormatud kohtvaiade puhul võib armatuurist üldse loobuda või kasutada seda ainult vaia ülemises osas juhusliku ekstsentrilisuse vastuvõtmiseks. Kohtvaiu on otstarbekas kasutada:
(2) Käesolevates normides on antakse vahelae- ja katusekoormuste arvväärtused, mida tuleb käsitleda kui statistilisi suurusi. Need sisaldavad ka vastavate koormuste selliseid dünaamilisi mõjusid, mis ei põhjusta resonantsi. (3) Lao- ja tootmispindade osas antakse vaid juhiseid koormuste arvväärtuste määramiseks. (4) Liikluspindade koormuste osas käsitletakse EPN-ENV 1 käesolevas osas ainult koormusi sõidukitest, mille brutokaal ei ületa 160 kN. (5) Inimeste põhjustatud horisontaalkoormusi vaadeldakse ainult käsipuude ja neile analoogsete vaheseinte puhul. (6) Avariikoormusi käesolev osa ei käsitle. 3. Arvutusolukorrad 3.1 Üldpõhimõtted (1) Kasuskoormused tuleb reeglina määrata kigile EPN 1 osas 1 toodud arvutusolukordadele. Kasuskoormuste grupeerimine koormusjuhtumiteks on toodud allpool. 3.2 Kandepiirseisundi koormusjuhtumid Horisontaalsed konstruktsioonielemendid (1) Vahelae kandekonstruktsiooni projekteerimisel käsitletakse
l on kõrgus või pikkus meetrites; m on kogukoormuse vastuvõtmisel koostöötavate vertikaalsete elementide arv. Valemis (4.2) oleneb l ja m määratlus vaadeldavast tulemist. Võib eristada kolme peamist ju- hust (vt ka joonis 4.3) tulem eraldiseisva elemendi korral: l elemendi tegelik pikkus, m = 1; tulem sidesüsteemi korral: l hoone kõrgus, m sidesüsteemile mõjuvat horisontaaljõu- du vastu võtvate vertikaalelementide arv; tulem horisontaalkoormusi jaotava laediafragma korral: l korruse kõrgus, m kogu laelt tulevat horisontaalkoormust vastu võtvate vertikaalelementide arv korrusel (korrus- tel). Eraldiseisva elemendi korral võib konstruktsioonihälvete tulemi arvesse võtta kahel alterna- tiivsel teel a) või b): a) ektsentrilisusena ei, mis antakse kujul ei = il0/2 , kus (4.3) l0 on arvutuspikkus.
annaabi.ee 
