pealetungi ja vene võimu lõplikku kehtestamist Põhja-Kaukaasias. Venemaa pidas sõda 30 aastat ning suutis Samili vastupanu murda alles 1864. Koloniaalpoliitika ja venestamine Vene impeeriumi koloniaalpoliitika ei olnud võidetud ja alistatud rahvaste suhtes ühtne, varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest autonoomiani. Venemaa tung ida poole, selle aluseks Euroopa kesksus ja veendumus, et mujal asuvad maad on tühjad, hõivamata ja asustatud metsikute hordidega, nendega saab rääkida vaid vägivalla keeles ehk neid vallutades. Koloniaalpoliitika põhimõtted: unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), bürokratiseerimine (seaduste kehtestamine ning ellu viimine), venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladeni kuni selleni, et põlisrahval keelati rääkida ja kirjutada emakeeles) kõige ulatuslikumalt kehtestati venestamispoliitikat äärealadel, sh Balti kubermangudes
suurt ühist maailma impeeriumi. Kui üks nendest nõustub, siis sütitada rivaliteeti teistega ja õhutada neid omavaheliseks võitluseks võimu pärast. Alustada võitjaga ise sõda elu ja surma pärast, milles võib olla ainult üks tulemus Venemaa võit. 14.Juhul, kui mõlemad keelduvad, katsuda õhutada nendevahelist sõda ja ise parajat momenti kasutades rünnata Saksamaad. Samal ajal saata välja laevastikud asiaatide hordidega Aasovi merelt ja Arhangelskist Balti mere ja Musta mere relvastatud konvoide kaitsel. Sel teel tungida kallale Prantsusmaale, kuna Saksamaa invasioon oleks juba enne sooritatud. Nende maade vallutamise järel alistub ülejäänud Euroopa meie ikkele ilma vastuhakuta. Lisa, pildid Peeter I'st: 11 < Peeter I portree surivoodil Peeter I Põhjasõjas > (Poltava lahingus)
Tema valitsemisajal ei halastatud mitte ühelegi kurjategijale nii see, kes röövis kümme kuldmünti, kui too, kelle saagiks langes kümme tuhat kuldmünti, said mõlemad teibasseajamise au vääriliseks. See oli periood, mil võis päevadeks tänavale vedelema jätta koti raha või väärisesemetega ning keegi möödakäijaist ei julgenud varandust puudutada. Sama halastamatu nagu krahv Dracula oli kurjategijatega, oli ta ka riiki ähvardavate türklaste hordidega. Verised lahingud piirialadel suurendasid tema kurikuulsust veelgi, muutes mehe halastamatuks ja ohtlikuks vaenlaseks. Praegune Brani loss sarnaneb paljuski lossiga, mis aastasadade eest krahv Draculale peavarju pakkus. Aja jooksul on tehtud vähe muudatusi arhitektuuris ja sisekujunduses, mistõttu see Transilvaania piiril kõrguv ehitis on ehtsaks mälestusmärgiks Rumeenia hiilgeaegadele. Transilvaaniast Bukarestini jääb teele veel palju losse. Neist vahest tähtsaim on