Vabadussõja alguses tegutsesid laiarööpalised ja kitsarööpalised soomusrongid eri suundadel, ega olnud allutatud ühtsele juhtimisele. Laiarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Karl Parts (ja peale tolle haavata saamist kapten Anton Irv). Ning kitsarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Albert Peters. Pärast Valga raudteesõlme vallutamist 1919. aasta veebruaris, kui soomusrongidele avanesid uued löögisuunad Pihkva-Irboska, Volmari (Valmiera) ja Hopa (Ape), tekkis vajadus hakata rongide tööd koordineerima. 20. veebruaril 1919. aastal koondati kõik soomusrongid ja neid teenindavad remontrongid Soomusrongide Divisjoniks, mille koosseisu lülitati ka soomusautode kolonn, soomusrongide divisjoni tagavarapataljon, soomusrongide kuulipildujakursus ja mõned väiksemad allüksused. 10. märtsil 1919. aastal kinnitas sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner Soomusrongide Divisjoni ajutise koosseisu, kusjuures divisjoni ülem
š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, tt), laatsare(t, tt), lilipu(t, tt), pahare(t, tt), sigare(t, tt), tabure(t, tt), (b, p)alkon, (g, k)arantiin, silue(t, tt), sii(n, nn)e tava, trafare(t, tt), (h)üperbool, interj(ö, öö)r, sa(h, hh)ariin, (b, p)iitlid, bisni(s, ss)men, kokak(o, oo)la, karr(y,
IX 1920 – esimene katse saada RL liikmeks; Eesti poolt olid Poola, Portugal, Pärsia, Paraguai, Argentina, Columbia 26. I 1921 – Entente’i ülemnõukogu otsus tunnustada Eestit de jure Suvi 1921 – Eesti saab Rahvasteliidu liikmeks 1922 – USA tunnustus Eesti-Läti piiriküsimus Konflikti algus ulatub 1917. aastasse ja on seotud Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti osa ühendamisega. Kogu piiri ulatuses oli vaidlusaluseks 28 valda, Heinaste, Mõisaküla ja Hopa alev ning Ruhja ja Valga linn. Peamine tüliküsimus oli Valga linn (7000 eestlast / 5500 lätlast / 1500 muud). I 1920 – kõneluste algus Entente'i esindajate osalusel II 1920 – piirivalveohvitseride komisjon Valmieras 12. III 1920 – Eesti väed seatakse kõrgendatud lahinguvalmidusse 18. III 1920 – Balodis teatab, et Läti ei kavatse sõdida 22. III 1920 – tööd alustab piirikomisjon (Briti kolonel Stephen Georg Tallents) 1.–3. VII 1920 – "Tallentsi joon"
Eesti poolel on tähtsaim piiriasula Valga linn, piiri lähedal asub ka Mõisaküla linn. Piiriäärsed on Võrumaal Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vald (kokku 25 piiriküla), Valgamaal Taheva, Karula, Tõlliste, Hummuli ja Helme vald (15 küla),Viljandimaal Karksi ja Abja vald (9 küla) ning Pärnumaal Saarde ja Häädemeeste vald (11 küla). Lätis piirnevad Eestiga Alūksne, Hopa, Valka, Naukšēni, Ruhja, Mazsalaca, Aloja ja Salatsi piirkond (piiriasulad on Valka ja Ainaži linn, 5 km kaugusel Eesti piirist asub Hopa (läti keeles Ape) linn). Raudtee ületab Eesti-Läti piiri Valgas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist kontrolljoont loetakse riigipiiriks ja seda käsitletakse kolme lõiguna: 1) maapiir Eesti-Läti-Vene piiri kolmikpunktist Pihkva järveni 2) järvepiir Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järvel ning 3) piir Narva jõel
annaabi.ee 
