Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise järel mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Ookeanide mõju kliimale ja mereline kliima 71% maakera pinnast on kaetud merede ja ookeanidega, nende mõju kliimale on suur. Vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa ja jahtub samuti aeglasemalt. Kõige rohkem saavad soojust ekvatoriaalalal asuvad ookeanid. Vee pideva ringluse tõttu ei ole lõunamerede vesi liiga kuum ja põhjapoolsete merede vesi liiga külm. Hoovused Vesi liigub ookeanis hoovustena, mille temperatuur erineb ümbritseva vee temperatuurist. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, külmad hoovused jahutavad soojade merede vett. . Golfi hoovus on soe hoovus, mis saab alguse soojast Mehhiko lahest ja jaguneb Atlandi keskosas mitmeks. Golfi hoovus mõjutab kliimat põhjamaades ja samuti jõuab tema mõju ka Eestisse. Läänemereäärsete riikide temperatuur on keskmiselt 10* kõrgem kui samal laiuskraadil Siberis. Benquela hoovus on külm hoovus
järved, veehoidlad, ehisjärved, tiigid... ii. jõed, ojad, kraavid iii. sood, rabad iv. põhjavesi, allikad v. liustikud ( jõed) Maailmamere keskmine sügavus on 3711 m Suurim sügavus (Mariani süvik) <11 000 m Keskmine soolsus 35 Peamised soolad NaCl, MgCl Kõige soolasem on Punane meri 42 Keskmine temperatuur on 17,5°C Suurim temperatuur on 2729°C Madalaim temperatuur on 1,9°C (poolus) Vesi liigub lainetena, hoovustena ja tõusumõõnana. Merevee omaduse (üldiselt): * pinnale langenud päiksekiirte hulk temp auramine * sademete ja auramise vahekord * merehoovused paigutavad vett ümber; niiskem/kuivem piirkond konkreetse rannikumere vee omadusimõjutavad peamiselt sademed ja auramine (päiksekiired), jõgede sissevool, ühendus ookeaniga. Rannikuil tekkivad pinnavormid: * nõrgem lainetus merepõhi laineline barrid=väikesed vallid madalas meres
Keskmine sügavus - 3711 m poolsaatega) Sügavaim koht Mariani süvik - 11022 m Mõned loevad ääremerede alla ka avamered Nt. Araabia meri, Põhjameri, Labradori meri 3. Avameri - ei ole eraldatud saarte ega 3. Keskmine pinnakihi temperatuur - 17.5 poolsaartega Ekvaatoril kuni 27, poolustel kuni -2 Nt. Davise meri, Laptevite meri 4. Saartevaheline meri - eraldatud 4. Vee liikumine - hoovustena, lainetena ja maailmamerest saartega loodetena Nt. Fidzi meri, Iiri meri, Filipiini meri Maailmamere vee omadusi mõjutavad: · Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk · Sademete ja auramise vahekord
atmosfääriga ja intensiivseim fotosüntees. Hapniku kontsentratsioon on reeglina väikseim hüppekihi (püknokliini) all, olgu siis selleks termokliin, halokliin või kemokliin – 150 – 1500 m sügavusel. Põhjuseks – ülemistest veekihtidest laskuva orgaanika aeroobne lagunemine – hapnik lihtsalt tarbitakse ära.! Sügavamad kihid on reeglina hapnikurikkamad – tavaliselt vete konvenktsiooni tulemusel – põhjus pooluste läheduses toimub külmema hapnikurikka vee sukeldumine hoovustena soojemate veemasside alla mis levib kogu Maailmaookeanis ehk arktilised mered (seal kus vesi jahtub – m! uutub tihedamaks) need mille kaudu ookeanid „hingavad“.! Termohaliinse konvektsiooni käivitavast mehhanismist ehk veel krüoskoopiast.! Jää moodustumisel eelkõige Antaktika ja Arktika piirkondades moodustub kõrgenenud tihedusega ehk soolasem vesi, kuna moodustuv jää on väiksema soolasisaldusega, seega „võtab jää
Maailmamerd iseloomustavad: Keskmine soolsus - 35 (Läänemeres väike 8-10 . Seetõttu liigiliselt vaene) Troopilistel aladel on soolsus kuni 49 (suur aurumine) Soolaseim koht on Punane Meri - kuni 43 Soolsust põhjstavad põhiliselt NaCl ja MgCl Keskmine sügavus - 3711 km Sügavaim koht Mariaani süvik - 11022 km Keskmine pinnakihi temperatuur - 17. Ekvaatoril kuni 27, poolustel kuni -2 Vee liikumine - hoovustena, lainetena ja loodetena Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne. Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi
annaabi.ee 
