aastal määrati Roosevelt Wilsoni valitsusse mereväeministri asetäitjaks. Seitsme aasta jooksul tegi ta oma töökohal palju karjääri ja osales tähtsatel koosolekutel, tehes palju USAle olulisi otsuseid. 1920. aastal kandideeris Roosevelt asepresidendiks, kuid ta ei saanud piisavalt poolthääli. 1928. aastal valiti Franklin New Yorgi osariigi kuberneriks. Presidendiks saamine 1932. aastal kandideeris Roosevelt presidendiks, ta võitis ülekaalukalt, edestades Herbert Hooverit. Franklin kogus 513-st häälest 472. Presidendiks saamisega kaasnes Franklinile palju tähelepanu. 1933. aastal,4. märtsil, kui Franklin ametlikult USA presidendiks sai, oli riik suurtes majandulikes raskustes, kuid Rooseveltil oli kindel plaan sellele vastu astumiseks. Tema poliitiliseks kontspektsiooniks kujunes reformikava ''Uus kurss'' (New Deal). See kujutas endast riigi väljaviimist majanduslikust kaosest. ''Uus kurss'' sisaldas hulgaliselt reforme.
depressiooni. Taaskord süüdistati Demokraate selles kokkuvarisemises. Tagajärjena vabariiklased kinnistasid oma positsiooni valitsevaks parteiks. Nelja aastakümne jooksul (1890.a ümberkorralduse ja järgmise, 1930.a ümberkorralduse vahel) hoidsid vabariiklased presidendiametit kogu selle aja, välja arvatud W. Wilsoni kaks ametiaega, ja omasid enamust Kongressis kõik aastad, välja arvatud 6 aastat. Kolmas selline näide on 1930. aastate Suur depressioon. Vabariiklast H. Hooverit ja tema parteid süüdistati börsi kokkukukkumises, Demokraadid said riigi enamusparteiks ning 1932.a Roosevelti presidendiks valimine alustas 36-aastase Demokraatliku partei presidentideperioodi, mille katkestasid vaid D.D.Eisenhower kaks ametiaega. Partei ümberkorraldus kaotas järk-järgult oma tugevuse ning oli näha, et Uue Kursi ajastu poliitika on lõppemas. (Patterson, 2013, p. 193). Analüütikud erinevad oma arvamuste poolest, kuhu parteisüsteem pikas perspektiivis suundub
Eestis hakkasid asjaarmastajad ehitama kaugnägemiskettaid 1934-36. Elektroonilise televisiooni idee baseerub Brauni leiutatud katoodtorul (1897). Seda leiutist märkas Rozing televisioonis kasutada 1907. Esmakordselt demonstreeris elektroonilist televisiooni 1927 Farnsworth kõik kaasaegsed televiisorid pärinevad otseselt tema leiutisest. Esimene avalik teleülekanne toimus 1927 Washingtonist New Yorki (näidati majandusministrit Herbert Hooverit), esimest regulaarset teleprogrammi hakkas edastama CBS New Yorgis 1931 suvel. Euroopas hakkasid teleprogrammid 1930. aastate teisel poolel, kuid Teise maailmasõja ajal need katkesid. Esialgu oli võimalik teles edastada vaid otsesaateid. Korrapärased värvisaated said alguse USAs 1953, kuid laiemalt levisid need 1970. aastatel. Muide, osa uurijaid on teleri vaatamist kõrvutanud koldetule vaatamise harjumusega... Murrangulised televisiooni jaoks olid 1950. aastad: kui varem tegeldi rohkem
annaabi.ee 
