neelab nagu täpi aga mõeldes haaran mina teda. Meie kujutlusvõimel on piirid, see on Jumala kõikvõimsuse suurim tajutav märk. Olemas on olematus, milleni pole võimalik jõuda. Inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus; keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. 25) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta : Kuidas mõistab Seneca filosoofiat ? Vastus : Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. Filosoofia pakub meile kaitset.
nagu täpi aga mõeldes haaran mina teda. Meie kujutlusvõimel on piirid, see on Jumala kõikvõimsuse suurim tajutav märk. Olemas on olematus, milleni pole võimalik jõuda. Inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus; keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. 25) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta : Kuidas mõistab Seneca filosoofiat ? Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. Filosoofia pakub meile kaitset
metalluksele ja seintele kraabitud tekstidest õhkab viha ja meeleheidet. Rass on vihane politseisüsteemi peale ja üleolev ametnike suhtes. Ta on protestiv, raevunud ja meeleheitel. Ta tunneb end antud olukorras arukamana kui kogu vanglapersonal ja süsteem. 4.4.1. Peategelase suhe iseendaga · Tegelase enesehinnang Rassi enesehinnang on madal, aga sisemine intelligentsus on kõrge. Ta ei pea end hooplevaks ega kõvaks meheks, pigem on ta põhimõtetega inimene. Ta arvab, et kõik juhtub mingi põhjusega. Teiste inimeste arvamus ei lähe talle eriti korda. Ta häbeneb oma tõelist olemust ja positiivset tarkust. Ta annab endale oma tegudest aru, aga vajadus vajalik olla on tugevam. Negatiivse tunnustuse saamine tuleb lihtsamalt. · Peategelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest inimestest Rass polnud enesekeskne , ta huvitus pigem teistest inimestest
sellega midagi teha saab, Meeme seletas vaid, et see on iluasi ja temal endal polnud sellega miskit peale hakata, Leemet läks tagasi tuppa ja hakkas isuga ema kitseliha sööma 12. - järgmisel päeval kohtusid taas 3 leivasööjat, selgus, et Hiie oli terve öö oksendanud, Pärtlile polnud aga leib midagi teinud ja tema kiitles, et sööks seda veelgi, Leemet oma õhtust ei rääkinud, ta ei tahtnud sõbra kõrval nõrgana paista, Pärtel muutus liiga hooplevaks ja Leemet vihastus ning nad solvasid teineteist ja läksid tülli, Pärtel lahkus - Leemet ja Hiie jäid kahekesi, nendega liitus peagi Ints ja mindi külla Pirrele ja Räägule, nende täi oli vahepeal targemaks saanud, kuulas sõna, ei püüdnud enam pisikestesse pragudesse pugeda, eriti meeldis täile Hiie, ta lubas tüdrukul enda seljas ratsutada, oli väga ettevaatlik oma koormaga, Hiiele meeldis täi niisamuti, pidas teda armsaks loomaks
jõudnud. Mulle on selge, kust tuleb see, mida kirjutad; ei ole need väljamõeldud ja ilusaks võõbatud sõnad. Ütlen siiski oma arvamuse: lootus sinu peale mul juba on, kuid kindlat usku pole. Sa ise ka võiksid niimoodi arvata, pole tarvis end kiiresti ja kergesti usaldada. Jälgi ja uuri ennast põhjalikult ning igast küljest; ennekõike pane tähele seda, kas sa oled jõudnud edasi filosoofias või eluviisis endas. (3) Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt.
annaabi.ee 
