naisnäitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused läksid. Kõige kuulsam rooma näitekirjanik oli Plautus. Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandausi. Ka näideindite tegelased olid kreeklased, aga et nad etendasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis rooma publik neis hõlpsasti iseennast ära tunda. Tegelaskujudena ilmus rahva ette rumalaid ja ihneid vanamehi, kergemeelseid noorukeid, tänavatüdrukuid ja hooplevaid sõjamehi, oje jne kes rääkisisd igapäevast lopsakad kõnekeelt. Vabariigi lõpul võtsid teatri etendused veelgi rahvapärasema ilme. Teravmeelset dialppgi asendas labastel zestidel põhinev lihtsameelne koomiline nail. Et sellised näitemängud haritud ja nõudlikut publikut ei rahuldanud, hakkas osa kirjanikke näidendeid ainult lugemiseks kirjutama. Kõnekusnti areng Rooma vabariigis sõltus poliitiku edukus sellest, kuidas ta suutis senatis,
Ka pärast neid sündmusi oli Andresele siiski tähtsam talu tulevik, viies sulase Jussi enesetapuni ning vajutades talule süütunde pitseri, mille tõttu isegi rõõmsameelne Mari vandus alla saatuse raskele koormale. Naabrimehe talus valitses aga teine õhkkond. Pearu kiuslik, ent muidu heatahtlik meel oli täis krutskeid ja Andrese peale kade. Andrese tõe ja õiguse otsingud olid tema jaoks juba ette kaotatud võitlus. Andres aga ei suutnud mõista naabrimehe hooplevaid ,,etendusi" ja Pearu oli rahul, sest hiilgas rohkem. Viik saabus siis kui Andres hakkas samuti kasutama krutskeid, et oma tahtmist saada. Nii kaotas ka Pearu oma ainukese rõõmu, sest kaotas oma koha Vargamäe valitsejana, kuna sinna oli tulnud sama kange verega mees. Vargamäel tekitas meelehärmi ka tulevase peremehe ja pärimise küsimus. Andres ja Pearu soovisid, et nende veri jääks Vargamäele, millest aga lapsed polnud huvitatud.
(3.-2. sajand eKr). Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandusi. Tegelaskujudena ilmus rahva ette rumalaid ja ihneid vanamehi, kergemeelseid noorukeid, tänavatüdrukuid, hooplevaid sõjamehi, orje jne, kes rääkisid igapäevast lopsakat kõnekeelt, milles esines sageli lausa sündsusetut sõnapruuki. Ka süzeed kajastasid igapäevases elus ettetulevaid koomilisi olukordi.
annaabi.ee 
