veedavad musketärid oma päevi aega surnuks lüües ja prassides, harrastades kerglasi armulugusid ja kaitstes kuningat. Nii d'Artagnan kui ka tema kolm sõpra, Athos, Porthos ja Aramis, kellega Dumas tutvus eelpoolmainitud teose järgi, on tõepoolest kunagi eksisteerinud. On teada, et nad pärinesid aadliperekondadest ja et nad kõik olid musketärid. Musketäridest saavad tollase kauni, vapra ja kergemeelse Prantsusmaa sümbolid, mis maalivad silme ette kangelaste tulipäise tahtekindluse, hoopleva jõu, aristokraatliku melanhoolia, galantse ja peene elegantsi kui prantslaste neli peamist iseloomujoont. 3. Prantsusmaa Gascogne – asub Lõuna-Prantsusmaal. Sealt oli pärit d´Artagan. Väike Meungi linn – „Vabamöldri kõrts“. Seal kohtub d´Artagan esmakordselt mileedi ja Krahv de Rochefortiga. Pariis de Treville maja – sarnanes sõjaväe laagriga. Viiskümmen musketäri kõndisid siin lakkamatult edasi-tagasi täies relvastuses ja valmis igaks väljaastumiseks. Treppidel käis
hiljem igasugustest võistlustest pigem eemale hoida. Theodor Lemba arvustus Bruno Luki kontserdist aastast 1930: "Hästi arendatud sõrmetehnika, pehme touchè ja löökide mitmekesidus annavad tunnistust heast koolist ning on kunstniku intensiivse töötahte tulemused. Bruno Luki tõlgitsemises tundub iseloomustava omadusena rahulik joon, mispärast vististi kogu kava oli koostatud palades monumentaalse, ehk jällegi kõlavärvide mitmekesidusega hoopleva ilmendiga." Luki kontserttegevus ei katkenud ka Teise maailmasõja päevil. Mobiliseerituna Venemaale, osales Lukk aastatel 1942-1944 Jaroslavlis moodustatud Eesti Riiklike Kunstiansamblite töös. Enamasti 3-4 esinejaga kontsertidel astus Lukk üles mõne soolopalaga, vahel mängis duos Anna Klasiga ning saatis klaveril soliste. Tema ansamblipartnerite seas olid viiuldaja Vladimir Alumäe, sopran Olga Luns ja tenor Aleksander Arder.
ning abielu. Need laulud olid seotud lihtrahva eluoluga. Lauludes kodust ja lapsepõlvest anti õpetusi iseseisvaks eluteeks ning tuletati meelde suurt vaeva ja hoolt, mida vanemad on näinud laste kasvatamiseks. NÄIDE nr. 35 "Memme vaev" Lauludes noortest ja nende suhetest domineeris naiselik pool: kõneldi neidude elust kodus, nende omavahelisest läbisaamisest ning suhetest noormeestega. Erandiks olid hoopleva tooniga poistelaulud. Kosjalaulude ootustes ja unistustes valitses muidugi mõista naiselik tunne, rohkem oli juttu ihaldatavast peiust kui mõrsjast. Leidus ka õpetuslaule selle kohta, millist meest või naist valida. Parimaks peeti töökat ja tasast naist, neidusid hoiatati joodikust mehe eest. Vanapoisid ja -tüdrukud olid pilkealused, kuna vallalisus oli tollases külaelus taunitav. NÄIDE "Kosjahobu söötmine" (uus) NOOT
annaabi.ee 
