kuna Leemet oli külas sündinud ning seega ju saatanast tulnud. Pärtel oli tõeline sõber, kellega ta ringi kolas, mängis ja ussisõnu õppis, koos käidi ka pööripäeva öösel Salme sõbrannasid piilumas. Esimene saatuselöök oli peategelasele see, et tema parim sõber, Pärtel kolis koos paljude teistega külla elama ning muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks, Peetruseks. Peagi unustas Pärtel Leemeti ega suhelnud temaga enam, samuti unustas ta ussisõnad. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme, hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, kuna minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa). Lisaks eelpool mainitud tegelastele, elas metsas ka üks imelik elanik, hiietark Ülgas, kes 2
"veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" (lk 15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti naine
Koolide ehitamine, haiglate, sildade ehitamine, külade ja asulate turvalisus. Talibani eemale hoidmine, sest taliban on halastamtu. Ta tuleb külla, ning astudes sisse, pakub su lapse eest raha, et teda omale värvata. Keeldumise korral lasti isa või ema maha, võeti laps ja koolitati ning sunniti teda enesetapu terroristiks. See on vaid 1 näide nende julmusest." (Kurisoo, 2013) Minu teine intervjueeritav oli 25-aastane Kerdo Sillart, kes oma ametilt on hoopiks õppinud kokas. Tema esimene kokkupuude kaitseväega oli 14 aastasena noorkotkaste kaitseliidus, ajateenistust alustas 2010. aastal Vahipataljonis, kus omastas nooremseersandi auastme. ,,Perekond toetas mind ja ütles, et see on minu otsus. Kuigi keegi ei tahtnud, et ma sinna lähen, proovisid nad mind ikka selles osas ümber veenda. Kõige suurem mure oli enda vanaema pärast, kuna tema oli just see kõige suurema südamega ja nuttis selle peale. Ema oli mul tugev ja toetas mind
annaabi.ee 
