Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nendele kruntidel hoonestus taastamine kerkis päevakorrale juba 1960ndate lõpul, kui selleks ka arhitektuurikonkurss korraldati. Uuesti tõusis taashoonestamise teema üles 1980ndatel ning 1987. ja 1988. kaevasid selle ala läbi ka arheoloogid, et tulevast hoonestamist ette valmistada. Selgusetus nende kruntide tuleviku ümber on tinginud aga selle, et väljakaevatud varemed on jätkuvalt lahtised, maa nende vahel on rohtu kasvanud ja sagedasti täis prügi. Gelsea 1998. aastal algatatud detailplaneering jäi seisma 2001. aastal, mil algas vaidlus Harju tänava laiuse pärast. Taashoonestamist ette näinud planeering oleks muinsuskaitsjate nõudel taastanud tänava ajaloolises laiuses ehk praegusest kohati umbes kolm meetrit kitsamana. Vaidluste ajal 2002
1960. aastate algul ehitati Karjamaa piirkonda ühed Tallinna esimesed suurpaneelelamud. Karjamaal asub Karjamaa Gümnaasium. Pelguranna asum paikneb Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumite vahel ning ulatub läänes Kopli laheni. Pelguranna asumis elab ca 15 200 elanikku. Pelguranna on esimesi pärast II maailmasõda rajatud linnajagusid. Varasemal ajal olid selles piirkonnas peamiselt Balti Puuvillavabriku töötajate põllumaad ning mereäärne karjamaa. Hoonestamist alustati 1940. aastate lõpus, jätkati 1950.-1960. aastail ning täiendati 1970. aastail. Viimastena on Pelguranna asumisse kerkinud 9-korruselised telliselamud. Pelgurannas on gümnaasium ja raamatukogu. Kelmiküla asum paikneb Pelgulinna ja Kassisaba vahel, piirdudes põhjast laiarööpmelise raudteega ning lõunast Paldiski maanteega. Kelmikülas elab ca 900 elanikku Kelmiküla Paldiski maantee äärne piirkond oli üsna tihedalt hoonestatud juba 19. sajandi I poolel.
kasutusotstarbe muutumise (rekonstrueerimine). Parendada/uuendada kinnisvara – tegevuste kompleks selleks et, muutmata ehitise kasutusotstarvet, tagada selle korrashoid koos kasutusomaduste kvaliteedi (olulise) tõstmisega. Muuta kinnisvara – tegevuste kompleks selleks, et muuta ehitiste kasutusotstarvet. 410 – Krunt – projekti elluviimiseks vajaliku krundi (kinnistu) omandamisega seotud tegevused. 420 - Maa-ala ettevalmistus ja hõive – kõik maa-ala hoonestamist ettevalmistavad meetmed. 430 - Hoone ehitustööd ja tarindid 440 - Hoone tehnoseadmed 450 - Krundipealsed rajatised 460 - Sisustus ja kunstitööd 470 – Kõrvalkulud 490 - Muud kinnistu uuendamise ja muutmisega seotud tegevused. 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA Kinnisvara korrashoid. Käsiraamat omanikule. Tallinn, EKHHL, 2001, lk. 44 – 51. 7.1. Majanduskava koostamise alused Kinnisvaratööga seotud tulude ja kulude planeerimine eeldab
annaabi.ee 
