on ehitatud vanalinna südamesse (Meister 2007). Kindlasti on see väga atraktiivne linnaehituspiirkond, mis nõuab eriti ettevaatlikku lähenemist, kuna tegemist on olulise ajaloolise alaga. Ühest küljest on haljasala rajamine hea võimalus luua vanalinna rohkem avalikke moodsamaid rekreatsioonialasid ning samas luua 9. märtsi hukkunutele mälestusmärk. Teisest küljest, peaks nii linnaehitusliku kui ka ajaloolisest seisukohalt antud krundid hoonestama, et säilitada linna struktuurne ühtsus. Arvatavasti kulub veel palju aega, enne kui jõutakse ühisele kokkuleppele. Hetkel saab aga nautida puhkeala olemasolu kesklinna südames. Kasutatud kirjandus 7 1. Berg Maimu, "Harju tänava ala tuleb konkursi toel taashoonestada", Postimees18.10.2006 kättesaadav: http://www.reisid.postimees
40. Üldplaneering neli nädalat; detailplaneering kaks nädalat; maakonna planeering neli nädalat 41. Jalakäija linnas on elanikud kõik kokku koondunud, tihedalt koos. Raudtee tulekul hakkasid linnad laienema, tekkisid eeslinnad. Autodega algas veel kiirem linnade suurenemine, sest kõigil oma transpordivahend, ja sai läbida suurema distantsi. Mõjutasid ka rahvastikukasv, suurenenud territooriumi vajadus. 42. Ala mis on hoonestama, linna ümber. Arvatakse et vöönd täidab ka pargi, maastikukaitse ja viljakate muldade kaitse funktsiooni. Hoonestamata ala linnas saab kaitsta vaid siis, kui sellel alal on mingi teine kasutusfunktsioon. Hoonestamata olemine ei ole aga kasutusfunktsioon. Rohelise vööndi ala peab olema kasutatav ja kättesaadav linna elanikkonnale. 43. Asustuse piirkonnatüübid (kolm, nende erinevused). 1) Hajaasustusega alad, hõreda hoonestusega või hoonestuseta. Loodus ja
Scheeli panga hoone (praegu tuntud kui Eesti Telefoni haldushoone) ehitamise näol Vanale turule 1904, keskaegse elamu asemele. Selle neogooti arhitektuur kopeerib Tallinna keskaegset arhitektuuri ning lammutatud keskaegse elamu teravkaarportaal koos barokse uksega laoti uue hoone koosseisus selle teisel küljel uuesti üles. Ühtlasi liikus sel ajal Tallinna äritsentrum vanalinnast välja kagusse, millega seoses hakati ka vanalinnast väljaspool olevaid kvartaleid hoonestama püsivamate kivihoonetega. Esimesest maailmasõjast ning sellele jätkuks olnud Vabadussõjast väljus Eesti 1920. aastal iseseisva Eesti Vabariigina, millisena ta püsis kuni Teise maailmasõjani. Sel perioodil jätkus mõningane vanalinna majade ümberehitamine ja uute ehitistega asendamine, kuid seda juba oluliselt väiksamas mahus kui enne 1914. aastat, sest linna äritsentrum oli kandunud vanalinnast välja kagusse. Näiteks
annaabi.ee 
