Algselt haritud neoklassitsismi ideoloogiatega, ei hoidnud historitsismi reeglid ja piirid teda siiski pikalt kinni. Noor arhitekt avastas end juba varsti mõtlemas piiridest välja. Oma esimese suurema ülesandega (The angular Soviet Pavilion) Pariisi Rahvusvahelise Dekoratiivse ja Kaasaegse Tööstus Kunsti Näitusel (1925), avaldas Melnikov mitu ideed, mis täiustusid hiljem ja avaldusid tema tulevastes projektides dünaamilised ja ühendatud hoonemahud, kaldus katused ja väsimatu energia mis tundus kehastavat varajast Nõukogude Liidu ühiskonda. (The angular Soviet Pavilion) Nagu enamik arhitekte projekteerisid riigi heaks, nii ka paljud Melnikovi projektid olid sel ajal uue riigikorra riigi hooned. Küllaltki kiire eduga, projekteeris Melnikov mitu hoone kompleksi ja tööliste elamuid, mis peegeldasid ja propageerisid kommunistliku elustiili. (Svoboda factory club) (Frunze workers club)
inimesele teinud. 8. Näiteid eramutest L. Pärtelpoja eramu Tallinnas, 1958. N. Mööli eramu Kiisal Kurtna tee 6, 1973 9. Näiteid aiamajadest 2 I. Rosenfeldi aiamaja Maardus, 1960. V. Raudsepa aiamaja Kiisal, 1970 Eramute-suvilate kavandamine oli Pormeistrile rohkem kõrvaltöö. 1960.aastate projekte iseloomustavad ajastuomased moevõtted: asümmeetrilised hoonemahud, madalakaldeline ebasümmeetriliste viiludega katus, erinevate materjalide kombineerimine. Sarnaselt kodumajaga armastas Pormeister hoonemahtude vahele tekitada siseõuesid, kust ei puudunud ka välikamin. 1970ndatest ajast leidub ka mitmeid funktsionalistlike eramuprojekte. 10. 1965 Kohvik Tuljak Kohvik Tuljak otsustati ehitada lillepaviljoni juurdeehitusena, kuna suure populaarsuse tõttu tunti puudust söögi- ja joogikohast
õued ja aiad ning hoonetevaheline ruum on lahendatud ühtse kõigile avatud alana. Eraldiseisva grupina võib märkida raudteelaste elamuid (Joonis 1.14), mida võib kohata mitmete tsaariaegsete jaamakomplekside juures nii linnades kui väljaspool linnu, ka Tallinnas Kopli kaubajaama ligiduses. Vanimad neist pärinevad 1870. aastast, mil rajati Peterburi-Tallinn-Paldiski raudteeliin. Nende hulgas on suuremaid kahekorruselisi maju, kuid enamik on siiski ühekorruselised pikad madalal soklil hoonemahud, sageli mitme sissekäiguga. Korterid võivad olla suuremad või väiksemad, vahel on ühes elamus üks suurem, kõrgemale raudteeametnikule mõeldud korter ja rida pisemaid tööliste kööktube. Erilisi mugavusi siin sageli ei ole, käimlad ja veevõtukohad on tihti õues. Ülejäänud tsaariaja elamuarhitektuurist eristavad neid hooneid rikkalikud, kuid justkui pisut kohmakad venepärase maitsega disainitud saelõikekaunistused ja uhked puitkonsoolidel varikatused
annaabi.ee 
