Kiriku põrand kaeti graniidipuruga ja püstitati veskikividest altar. Altari õnnistasid Välis Eesti kiriku peapiiskopid Udo Petersoo ja Konrad Veem. Sama aasta 20. mail külastas taastatavat kirikut president Lennart Meri. 8. juunil 1994 toimus Toris eesti sõjameeste teine kokkutulek. Sel puhul istutas kindral Aleksander Einseln rajatavale tammede alleele tamme(Lisa 6). Sama aasta sügisel õnnistati kiriku sisetööd ja hakati pidama jumalateenistusi. 1995. aastal suleti kiriku hoonekarp ning 6 1996. aastal ehitati kirikule kahekorruseline käärkamber. Altariristi ja käärkambri õnnistas 13. juulil, eesti sõjameeste kolmanda kokkutuleku ajal piiskop Einar Soone(Lisa 7). Sellest kokkutulekust võtsid osa Riigikogu esimees Toomas Savi, kaitseminister Andrus Höövel ja kaitseväe juhataja Johannes Kert. 1997. aastal moodustati Tori kiriku taastajate ühendus, kuhu kuuluvad Eesti
saab näiteid tuua. Eramud ja ridaelamud Laagris, korterelamud Veskimöldres, aga ka kõigile teadatuntud Laagri Maksimarket ja RAM lasteaed Veskimöldres. E-Betoonelemendi tehas 3.2 Majanduslik areng ja tulevikuperspektiivid Valla juhtivspetsialistid peavad oluliseks, et oluline vajadus on investeerida just sellistesse valdkondadesse, mis toovad inimesi valda elama. Ujula lõpuni ehitamine Tabasallu oli tegelikult hädavariant, sest hoonekarp oli valmis ja et see täielikult ära ei laguneks, tuli ta lõpuni ehitada. Samuti peetakse olulisteks ka tsentraalsete vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitamist. Kui Harku vallal õnnestub korraldada konkursid erinevate veepiirkondade vee-ettevõtete leidmiseks, siis peaks see probleem lahenduma. Uute elamurajoonide rajamisega ja elanike asumisega Harku valda kerkib päevakorda uute lasteaedade ehitamise vajadus. 2012. aastal lahendatakse lasteaedade avamine Harku ja Tabasalu alevikes
kuulub 235 tööpäeva. Töödega alustatakse 29.08.2011. ja lõpetatakse 12.10.2012. Ehitustöödelepingu alguskuupäevaks on tehtud arhitektuur-, konstruktiiv- ja eriosade põhiprojektid. Projekteerimisgraafik ei ole kajastatud koondkalendergraafikus. Ehitusperioodi sisse jääb talv 2011/ 2012, mis antud lühikese kestuse juures on oluliseks teguriks. Koondkalenderplaan on tehtud arvestusega, et 2012 aasta jaanuariks hoonekarp on monteeritud kokku ja katusetöödega on alustatud. See on üks olulisematest punktidest graafikus, kuna tagab seda, et hoonesse enam sademed ei sattu, ning hoonest on võimalik hakata niiskust välja eraldama. Suur niiskusesisaldus on üks põhilisteks takistuseks viimistlustööde tegemisel eriti seinte ja lagede värvimisel. Seinte ja lagede pinnakattetöid ei saa kiirendada, sest tehnoloogiline protsess