3 1. AJALUGU Passiivmajastandard pärineb 1988. aasta mais toimunud vestlusest Rootsi Lundi ülikooli professori Bo Adamsoni ja Saksamaal töötanud Wolfgang Feisti vahel. Nende eesmärgiks oli mõelda välja hoone kontseptsioon, mis oleks samal ajal energiatõhus, mugav ja majanduslikult mõistlik. Nüüd tuntud kontseptsioon tugines ideel, et piisavalt hästi ehitatud hoonekarbi korral on võimalik jätta küttesüsteem välja ehitamata ning hädavajalik soojus tuua ruumidesse ventilatsiooni sissepuhkeõhu eelsoojendamisega. Sel juhul tekib oluline raha kokkuhoid küttesüsteemi arvelt, mida on võimalik investeerida hoonekarpi ning hoone kogumaksumus ei tule oluliselt suurem tavahoonest. Kontseptsioon arenes välja tänu mitmele uurimisprojektile, mida rahastas Saksamaa Hesseni liidumaa. Esimene passiivmaja oli nelja korteriga ridaelamu Darmstadtis Saksamaal
● õhuvahetys toimub vaid läbi soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ● maja asetseb ilmakaarte suhtes nii, et suuremad aknad on lõuna suunas Nõuded ● hoone kütteenergivajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone jahutusvajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone kütte, sooja vee ja kohu majadamise elektrienergia tarbimine on kokku primaarenergia näitajana maksimaalselt 120 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoonekarbi õhupidavus mõõdetud 50 Pa rõhuerinevuse korral on maksimaalselt 0.6 1/h (korda tunnis) Materjalid ● penoplast ● betoon Kui palju säästame energiat? ● 10 korda rohkem kui tavalise majaga ● energiasääst on kuni 50% Plussid Miinused ● madal energiakulu ● ehitusel tuleb olla ● hea õhu kvaliteet ülitäpne ● suur kasutusmugavus ● väga õhutihe, mida Eesti
Välisseinad monteeritakse vertikaalsuunas paigaldatud metallkattega kihtpaneelidest Paneelid kinnitatakse metallpostide külge keevitatud horisontaalsete terasprofiilide külge. Paneelide sisekülge paigaldatakse täiendav metall kergkarkass (50 mm) ja kaetakse kipsplaadi ning dekoratiivvineeriga. Siseseinad Siseseinad rajatakse metall kergkarkassil, millele paigaldatakse kipsplaat ja dekoratiivvineer. Karkassivahe täidetakse mineraalvillaga. Põrandad pinnasel Peale hoonekarbi valmimist paigaldatakse plaatvundamendile täiendav soojusisolatsioon (vahtüolüstüroolplaat 50mm) ja veeküttetorustikuga betoonplaat. Sauna duŝiruumis paigaldatakse elektriküttekaabel. Betoonpõrand kaetakse pinnakattega vastavalt ruumi funktsioonile. Vahelaed Elamu vahelagi rajatakse puit-taladele. Viimased toetuvad omakorda hoone pikisuunas paiknevatele metalltaladele. Puit-taladele kinnitatakse alt hõre laudis ja kahekordne kipsplaat
On pärit Erechtheionist. Kui on 1, siis on Briti Muuseumis. Erechtheion on joonia stiilis ebasümmeetriline tempel. Erechtheion oli kunagi haarem (türklased). Karüatiidide portikus sammaskoda. Erechtheioni ehitas 421406 eKr. Pentelikoni marmorist on akropoli ehitised. 1970tel viidi originaalkujud Akropoli muuseumi. 5 on Akropoli muuseumis, 1 on 19. saj algusest Briti Muuseumis (lord Elgin). 25. Ratsanike friis 160 m pikk, reljeefne. 400 inimfiguuri, 200 hobust. Kulges piki tegeliku hoonekarbi ülemist serva. In situ lad. k. oma esialgsel kohal. 50 juppi on Briti Muuseumis. Pheidias tegi. Tähtis on sellepärast, et on hästi detailselt modelleeritud, tavaliselt olid hästi suured üldistused. 26. Olümpiastaadion Esimesed kaasaegsed olümpiamängud peeti 1896. Esimesed olümpiamängud olid 776 ema. Zeusi auks. Oliivipärg. Olümpiastaadion 192m, 28cm. Kui võitsid 3x, siis said portreelise büsti. 27. Hagia Sophia Püha tarkus. On kirik. Arhitekt on Isidoros Miletosest
Vundament 13 Vundametide alused 29,7 m3 0,7 21 3 2 2 14 Vundamentide valamine 49,33 m3 7 345 35 4 10 15 Ankrupoltide paigaldus 34 tk. 0,1 3 0,3 2 0,5 Hoonekarbi montaaz 16 R/B postide montaaz 29,6 m3 5,8 171,68 18 6 3 17 Soklipaneelide montaaz 23 tk 1,3 29,9 3 6 1 18 R/B vaheseinte montaaz 161,9 m2 1,1 178,09 18 6 3
93.Loetle tööliigid, mille korraldamisel ehitusel on loend (liigendatud), kasutus- ja hoolduskirjad, kohustus otstarbekas projekteerida ehitusplatsi üldplaan. järelevalve osas, vastutus ehitusmaksumuse eest, kiirendatud 1)Ettevalmistusetapp; 2)mullatööd; 3)Vundamenti töövõtukorralduse korral pakkumisdokumentide rajamine;4)hoonekarbi ehitamine; 5)hoonesiseste seadmete väljastamisajad enne kavandi valmimist. paigaldamine; 6)katusekattetööd; 7)viimistlustööd; 8) 104. Kavandi valikut mõjutavad näitajad. välisvõrkude rajamine; + (vertikaalskeemid kraanade Kavand peab vastama: kehtivale detailplaneeringule, tõsteulatuse ja ohutustsoonide määramiseks) projekteerimistingimustele, normidele ja standartidele, kui 94
b)montaazi tunnigraafikud igale töövahetusele, kus on kirjas -kuupäev, -valmistajatehas, -reisi number, detaili number, -detaili mark, -detailide arv reisil, -detailide mass, -saadetise tehasest väljumise ja platsile saabumise aeg, c)ehitusplatsi töökorraldusplaani. 93.Loetle tööliigid, mille korraldamisel ehitusel on otstarbekas projekteerida ehitusplatsi üldplaan. 1)Ettevalmistusetapp; 2)mullatööd; 3)Vundamenti rajamine;4)hoonekarbi ehitamine; 5)hoonesiseste seadmete paigaldamine; 6)katusekattetööd; 7)viimistlustööd; 8) välisvõrkude rajamine; + (vertikaalskeemid kraanade tõsteulatuse ja ohutustsoonide määramiseks) 94.Loetle juhtimisstruktuuride tüüpid 1)Rivistusstruktuur: Eelised: lihtsus, ainult üks kõrgemal seisav organ; juht saab infot ainult vahetult alluvalt. Puudused: puuduvad horisontaalsidemed, juht peab teadma kõik, operatiivne domineerib strateegilise üle, ebakompetentsed otsused.
MÄÄRATAKSE KESKMINE, MAKSIMAALNE ÖÖPÄEVAS, MAKSIMAALNE VAHETUSES · ARVUTATAKSE AJUTISTE HOONETE, RAJATISTE JA SEADMETE PARAMEETRID · MÄÄRATAKSE EHITUSPLATSI PIIRID · KANTAKSE KÕIK OBJEKTID EHITUSPLATSI PLAANILE NÄIDE JOONIS 5.27 SUUREMATEL EHITUSTEL KOOSTATAKSE EHITUSPLATSI PLAANID ETAPPIDE KAUPA: · ETTEVALMISTUSETAPP · MULLATÖÖD · VUNDAMENDI RAJAMINE 62 · HOONEKARBI EHITAMINE · HOONESISESTE SEADMETE PAIGALDAMINE · KATUSEKATTETÖÖD · VIIMISTLUSTÖÖD · VÄLISVÕRKUDE RAJAMINE LISATAKSE VERTIKAALSKEEMID KRAANADE TÕSTEULATUSE JA OHUTSOONIDE MÄÄRAMISEKS AJUTISTE HOONETE, RAJATISTE JA TÖÖDE MAKSUMUS MOODUSTAB 1,5 12 % EHITUSE MAKSUMUSEST . TAVAHOONETE PUHUL 3-5% KULUDE VÕRDLEMISEKS JA NORMIMISEKS TULEKS NAD LIIGENDADA JÄRGMISELT: 1. AJUTISED EHITISED 1.1. PIIRDED 1.2. LAOD 1.3. VALGUSTUS 1.4
annaabi.ee 
