läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Millele tõmmati ka peale pikk valge mantel. Rõngasrüü ei pakkunud siiski päris tõhusat kaitset: tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- ja ammunooled tungisid tihti rõngaste vahelt läbi. Seetõtti hakati 13. Sajandi teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Peagi aga leiti, et õigem on neetida plaadikesi hoomis nahkvesti siseküljele, nii kujunes välja plaatvest. Samal ajal ilmusid ka põlve- ja küünarnukikaitsed, sest löök liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist. Tulirelvade välja arenedes täiustati jälle kaitserüüd ja seni katmata kehaosade varjamiseks lisati raudplaate ja plaatvesti asendas rüütli ülakeha eestpooslt üleni kattev suur ja vastupidav kilp. Nii kujunes 15. sajandi alguseks välja täisraudrüü. Ründerelvade areng
luuletaja elas teiste naiste juures. Nende suhet seletab kõige paremini Jessenini kiri naisele märtsis 1925: Armas Galja! Te olete, mu kõige lähedasem sõber, kuid teid nagu naist ei armasta ma põrmugi. Aasta pärast Jessenini surma lasi Benislavskaja ennast tema haual maha ning nüüd on ta tema kõrvale maetud. Hulk naisi on vaielnud selle üle, keda Jessenin ühes või teises luulatuses silmas peab. Ometi on poeet ühe oma kõige tundeküllasema luuletsükli kirjutanud hoomis oma õele Surale. "Õele Surale"-sellise pühendusega varustas poeet mitmeid hilisemaid luuletusi. Neis meenutas ta oma lapsepõlve, otsekui lahkumistervitust saates: Laula nüüd mõnda lulukest, mida meile laulis me elatunud memm. Uninub luhtunud lootuste rida. Sulle kaasa ümisen. 4.Looming Esimesed värsid kurjutas ta juba üheksa aastaselt ning esimesed värsid trükitakse 1914 aastal. Ta oli looduse ja külaelu laulik. Jessenini luule on peaaegu alati autobiograafiline
Peale selle käis ikka veel rebimine talude vahel teisipere pearu lasi oma poistel vastu andrese sauna lasta, kui andres seal sees elas hoolimata andrese keelamistest ülbitsesid poisid. VII Lõpuks tuligi kokku nõupidamine vargamäele, kuhu olid kogunendu mehi igalt poolt ümberkaudu ja välismaalt, kellel olid maad vargamäe jõue ääres. Pakuit ka andrese tehtud õlut millest igaüks natuke sai. Kui Koosolek algas valiti esimeheks Kassiaru peremees kes hakkas ajama hoomis et peaks hakkma Muulu raba kuivendama kuna seal olit tal omad kasud sees , kuid sellele suutis siiski indrek vastu hakata ja hakkas rääkima et kui Muulu raba ära kuivendada siis vargamäe jõgi läheb veel rohkem umbe ja ujutab ümberkaudsed heinamad täielikutl üle ja muudab soodeks. Mille peale enam enamus Kassiaru poolt ei olnud enam, kuigi kassiaru üritas väita et riigilt on raha lihtsam saada Raba kuivendamiseks. Kuid Inderk
annaabi.ee 
