korrastatud ja organiseeritud maailma. Toimub skeemide individuaalne konstrueerimine ja täiendamine, ei eristata õigeid ega vaalesid teadmisi, vaid alternatiivseid teadmisi. Õpetja on suunaja, kes teeb võimalikuks probleemide lahendamise. Konstruktivismi osa gestaltpsühholoogias Seosed radikaalse konstruktivismiga. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimteadvusel on kalduvus anda tajutavale informatsioonile ,,hea vorm", see tähendab, et inimesed hoomavad maailma valmis skeemide või mudelitena. See mis on inimesele võõras jäetake tihti kujutlusest välja või moonutatakse enda ootustele vastavalt . Mälu konstruktivistlikud käsitlused · F. Barlett esimesi psühholooge, kes uuris mälu talitlust konstruktivistlikelt positsioonidelt. Uurimus, mille põhjal tehti järeldus, et inimesed konstrueerivad tähenduse selle järgi, mis on nende jaoks usutav ja sarnane. Õpitava materjali esmakordsel õppimisel kujunenud
Selle kontseptsiooni kohaselt on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on sageli üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele, koondudes oluliste võtmeideede ümber, millega omakorda seostuvad vähem olulised kogemused. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. 6. Geshtaltpsühholoogia Geshtaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimesed hoomavad maailma juba valmis mudelite või skeemidena. Kõik tajutav peegeldub läbi inimese varasemate teadmiste ja kogemuste prisma. Et aga vältida õpilaste meelevaldset õppematerjali interpreteerimist, tuleks õpilasi aidata tõlgendamisel. Sealhulgas avastuslikule õppimisele saab aidata kaasa soodsate välistingimuste loomisega. 7. Metakognitsioon Metakognitsioon on inimese mõtlemine oma tunnetustegevuse, sealhulgas informatsiooni töötlemise üle
sidet gestaltpsühholoogiaga. Mälul on tõlgendav iseloom. Skeemide teooria järgi on olemas mäluskeemid, mille alusel tõlgendame uut informatsiooni. Selliseid skeeme moodustub elu jooksul palju, nt kuidas on sobilik käituda loengus, kuidas teatris jne. Sarnastele järeldustele on jõudnud ka gestaltistid, kes tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimesed hoomavad maailma juba valmis mudelite või skeemidena. Kõik tajutav peegeldub läbi inimese varasemate teadmiste ja kogemuste prisma. Siin on näha konkreetne seos. 2.5 Metakognitsioon 23 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 249-250. 24 Ibid lk 250 11 Metakognitsioon on inimese mõtlemine oma tunnetustegevuse, sealhulgas informatsiooni töötlemise üle
nullidel ning nendega arvutamisel. Matemaatika kui keel Mõni ütlebki hoopis, et matemaatika ise on keel. Ja tõepoolest, matemaatika aitab ju kirjeldada maailma nagu iga teine keel ning lubab seeläbi omavahel suhelda ning informatsiooni vahetada. Siiski erineb matemaatika keel tavapärastest keeltest. Tavapärases keeles on meil peaaegu iga ettejuhtuva objekti tarvis üks sõna või sõnapaar. Tavapärased keeled hoomavad ja kirjeldavad peaaegu kõike, millega kokku puutume, ent teevad seda tihti mitmetähenduslikult. Näiteks pall võib tähendada põhimõtteliselt nii ümmar- gust jalgpalli kui ka ovaalset Ameerika jalgpalli. Matemaatika otsustab kirjeldada 21 vähem, aga see-eest täpsemalt – tihti vaid mõnda väikest detaili ühest või teisest matemaatika meie ümber