4.4 Jalgade kahjustused Suhkruhaigusest võivad kahjustuda ka suured veresooned, mis vastutavad vereringe eest jalgades ja labajalgades. Kahjustuse tagajärjel tekivad jalgades vereringehäired ning väheneb jalgade tundlikkus. Tundlikkuse puudumine suurendab haavandite tekke ohtu. Kui jalats hõõrub, ei pruugi seda õigeaegselt märgata. Samuti võib aeglustuda tekkivate haavandite paranemine. Selle vältimiseks peavad diabeetikud suhtuma väga rangelt jalgade eest hoolitsemisesse ja õigesse jalatsite valikusse. 5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED: · polüuuria, polüdipsia (sage urineerimistung, raskused urineerimisega) · suukuivus, maitsemuutused · paradontoos (hambajuure ümbrise põletik), gingiviit (igemepõletik) · nahasügelus, retsideeruvad lööbed · jalgade tuimus, neuropaatiline valu; · tupe seenhaigus · väsimus, unisus · kehakaalu langus 6. DIABEETILINE JALG
Tundlikkuse puudumine suurendab haavandite tekke ohtu. Kui jalats hõõrub, ei pruugi te seda õigeaegselt märgata. Samuti võib aeglustuda tekkivate haavandite paranemine. Kõrgenenud veresuhkur on heaks toitekeskkonnaks bakteritele, mis võivad jalahaavandeis vohama hakata. See omakorda halvendab haavandite paranemist ning halvimal juhul haavandid suurenevad, lisandub gangreen ja osutub vajalikuks amputatsioon. Selle vältimiseks peavad diabeetikud suhtuma väga rangelt jalgade eest hoolitsemisesse ja õigesse jalatsite valikusse. Kui teil on probleeme oma jalgadega, peate otsima abi erikoolituse saanud jalaspetsialistilt. Hea veresuhkru kontroll on ilmselgelt väga oluline jalahaavandite vältimiseks. Naha ja naha aluskoe muutused 1. Nahaaluskoe vähenemine või vohamine insuliini süstekohtades. 2. Nekrobioos, mille puhul esinevad sääre eespinnal ümmargused punetavad või pruunikad laigud, mis võivad jätta pärast paranemist arme. Kui nekrobioosile ei
) Haiglapersonal peab oskama oma tegevusi planeerida. Intensiivravi osakonnas ei ole küll alati võimalik tagada öö- ja päevarütmi säilimist, kuid patsiendiga tegelemisel tuleks võimalikult paljud protseduurid sooritada järjestikku, et jätta lapsele aega ka taastuseks ja puhkamiseks. Patsiendi uinumise korral tuleks olla vaikselt ja öisel ajal võimaluse korral muuta palati valgustust hämaramaks. (Iivanainen jt 1997). 5.6. Intubeeritud lapse perekonna kaasamine tema eest hoolitsemisesse lasteintensiivravi osakonnas Lapsevanemate muret oma lapse tervisliku seisundi pärast ei tohi kunagi alahinnata. Vastsündinu sattumisel lasteintensiivravi osakonda peavad lapsevanemad saama võimaluse teda tundama õppida. Selle jaoks on vajalik personali positiivne suhtumine lapsevanematesse. Kuna enamjaolt viibivad vastsündinud, eriti enneaegsed, kuvöösis, tuleks lapsevanemaid julgustada kätt kuvöösis hoidma ja last puudutama (Tunell 1998).
annaabi.ee 
